Endine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman kritiseerib valitsuse tänast otsust Omniva erastada. “Postiteenusele kui riiklikult tagatud avaliku teenusele hakatakse nüüd iga viie aasta tagant uut pakkujat otsima – tõenäoliselt viib see kvaliteedilanguseni ja samal ajal muutub teenus nii riigile kui inimestele oluliselt kallimaks,” hoiatas Hartman.
“Universaalne postiteenus ei ole lihtsalt üks teenus paljude seas. See on avalik teenus, mille olemasolu peab riigis olema tagatud ja selleks on Omnivale pandud ka vastav kohustus. Kuidas tagatakse see pärast 2029. aastat kui riigiettevõte erastatakse?,” kritiseeris endine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman tänast valitsuse otsust Omniva erastada.
Nii Eesti seadusandlus kui ka Euroopa Liidu postidirektiiv kohustavad riiki kindlustama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile inimestele, sealhulgas maapiirkondades. “Toetasin ministrina Omniva arengut ja rahvusvahelist laienemist – et ettevõte oleks tugev ning suudaks täita oma põhieesmärki Eestis. Täna saab Omniva optimeerida postiteenuse hinda sellega, et kasutatakse sama transpordivõrku nii kirjade kui pakkide kohaleviimisel. Kui aga nüüd, pärast erastamist, peaks postiteenuse osutamisest huvituma mõni teine pakkuja, tõuseb tõenäoliselt ka hind hüppeliselt. Eraettevõtja huvi on teenida kasumit. Kui uusi pakkujaid aga ei leidu, peab Omniva – siis juba eraettevõttena – seda teenust edasi osutama, kuid äriliselt mittetulusa tööna kaob firmal tõenäoliselt huvi ka kvaliteeti hoida,” selgitas Hartman.
Juba praegu tõmbab Omniva “ebatulusat postiteenust” jõuliselt koomale kui riik just tungivalt vastupidist ei nõua. Ja tänane valitsus seda kahjuks ei nõua.
“Mullu novembris teatas Omniva, et 2026. aastal toimuvate ümberkorralduste järel jääb Eestisse postkontoreid senise 35 asemel alles 19. Samuti plaanib Omniva vähendada kirjakastide arvu. Näiteks tahetakse sulgeda postkontor Jõhvi linnasüdames. Maakonnakeskus ei ole koht, kust riik peaks taanduma! Omniva riigi esindajana peaks paremini mõistma oma rolli ühiskonnas ja regionaalpoliitikas ja otsima koos kohalike omavalitsustega lahendusi, mitte tõmbama teenuseid koomale. Erastamise puhul ei ole aga üldse mingeid garantiisid, kas teenus jätkub või kaob sootuks. Seda riski ei tohiks uisapäisa võtta,” rõhutas Hartman.