Kohe on ukse ees presidendi valimine ja riigikogu valimised. Kus on siin naise koht? Poliitikas.
Naiskogu Kadri soovib, et Eesti poliitikas oleks rohkem naisi. Täna on riigikogu saadikutest vaid kolmandik naised. Nagu ka ministritest. Kohalike omavalitsuste juhtide seas naisi napib. Sestap eelistaksime järgmise presidendina näha naist.
Naiste hääl on küll kuuldavam kui varem, aga otsustajate seas domineerib siiski meessugu.
Miks? Osati soostereotüüpse arusaama tõttu, justkui naised sobiksid ja sooviksidki rohkem teha hooletööd ja eelistaksid pigem jääda tahaplaanile teisi inimesi toetama. Ja kui see on nii, siis on väga hea ja oleme tänulikud kõigile neile, kes tahavad hoida ja abistada.
Aga naiste seas on meestega võrdselt neid, kes tahavad osaleda otsustamises, kes on valmis juhtima ja panustama suure vastutusega ametites.
Inimese soost ei sõltu, kui edukas on ta välispoliitikas, kultuuris, hariduses, rahanduses. See sõltub inimesest endast ja ka keskkonnast, mis kas toetab või takistab.
Kui räägime naistest poliitikas, siis näeme kahjuks ikka veel valimisnimekirju, mille esinumbrid on enamasti mehed.
Meie julgeme öelda: tahame triibulisi valimisnimekirju, me tahame näha naisi meestega võrdselt seadusi loomas.
Ei, kedagi ei pea eelistama tema soo pärast, aga võrdne stardipositsioon võiks tänaseks olla juba elementaarne osa poliitilisest kultuurist. Lisaks soopõhistele võrdsetele võimalustele peab väärtustama kogu elukaart – nii saavad Eesti ühiskonnaelu kujundamises hääle erineva elukogemusega inimesed.
Kutsume üles kõiki erakondi seadma naisi ringkondades meestega võrdselt esinumbriteks ja tegema nimekirju, kus vaheldumisi on seatud nii mees- kui naiskandidaate.