
Kes sa oled ja millega tegeled?
Olen linnaplaneerija ja muinsuskaitsja, töötan eraettevõttes, kus olen ka üks omanikest. Tegelen põhiliselt planeeringute koostamisega, muinsuskaitse eritingimuste tegemisega, uuringutega ja muinsuskaitse järelevalvega.
Magistrikraadi olen saanud Norra tehnikaülikoolist Trondheimis ja doktorikraadi Tallinna tehnikaülikoolist Tallinnas.
Olen olnud aktiivne kogukonnatöös – olin üle 10 aasta Supilinna seltsi esimees ning korraldasin nii Supilinna päevi kui ka suhtlesin linnaga, et saada Supilinnale tunnustust miljööväärtusliku piirkonnana. Olen aktiivne ka Eesti Maastikuarhitektide Liidus ja Eesti Planeerijate Ühingus. Olin nii maastikuarhitektide kui ka ruumilise keskkonna planeerija kutsetunnistuse väljatöötamise töörühmas.
Mis tegevus aitab kõige sul paremini lõõgastuda, kas Tartu on selleks hea koht?
Mulle meeldib lähedastega aega veeta ja Tartu on selleks kindlasti väga hea koht. Sellest arusaamiseks meeldib mulle ka reisida maailmas, nii Euroopas kui teistes maailmajagudes. Reisil olles saab selgemaks, kui hea on kodus!
Kolm olulisemat teemat, mille eest tahad seista või muutust tuua/arendada Tartus?
Tartus olen püüdnud juurutada säästva ja inimesekeskse linnaplaneerimise ja linnakujunduse põhimõtteid, mis muudaks linna turvaliseks, mõnusaks ja funktsionaalseks. Need põhimõtted on tänapäevase linnaplaneerimise aluseks, kuid nende rakendamisele on mõnede huvirühmade vastuseis.
Tartu liigub õnneks õiges suunas, kuigi mitte nii kiiresti, kui tahaks. Oluline on saada laste koolitee nii ohutuks, et vanemad ei peaks lapsi autoga sõidutama, vaid lapsed saaks ise kooli ja koolist koju kas jala, ratta või bussiga. Suur osa Tartu ummikutest moodustab laste ringivedamine, mille ärajäämisega lahendaksime nii hommikuse tipptunni ummikud kui ka saaksime oma lapsed liikuma ja iseseisvust õppima.
Järgmiseks suureks sammuks pärast kultuurikeskuse Siuru valmimist võiks olla Tartu liikluse põhimõtteline ümberkujundamine, kus keskseks transpordivahendiks, mis asendab nii põhilised bussiliinid kui ka tõmbab inimesi autodest välja, on trammivõrk. Trammivõrgu ehitusega saame ümber kujundada nii oma peatänavad (Riia, Narva, Turu) kui ka kesklinna suurimad ristmikud, eriti Riia-Turu ristmiku. Tänased autode läbisõiduks kohandatud maantee-sarnased teed saab muuta aktiivseteks äritänavateks, kus esimesel korrusel on hoonetes teenused ning ülakorrustel eluruumid. Tänase transpordilahenduse juures ei ole see võimalik ruumipuudusel ja kõrge mürataseme tõttu.
Mis sind iseloomustab?
Olen optimistlik ja naeran palju! Mulle meeldib teha asju pigem koostöös kui sundides.
Mida sa oled elus teinud/kogenud/saavutanud, mida tõenäoliselt teised ei ole?
Minu kõige suurem saavutus on minu lähedased – olen õnnelikus kooselus ja kaheksa imearmsa lapse isa.
Kui oleks võimalik kohe homme üks asi muuta Tartus ära, siis mis see oleks?
Muuta tagasi linnarataste kasutamise kord, kus rattaga sõidu õigus tekib koos bussi kuupiletiga. See annab võimaluse linnarattaid ja busse kasutada ühise süsteemina ning tõstab rattaga sõitjate arvu (mis on kasulik nii kaasliiklejatele kui linnale tervikuna).
Kust sinu kohta infot leiab, kust sind jälgida saab?
Ühendust saab võtta Facebookis või siis otse kirjutada või helistada.
Lemmiksõna
Hommik