Oleg Gross võttis oma intervjuus Õhtulehele väga hästi kokku selle, miks meil on vaid üks valik toiduhindade mõjutamisel. Ta ütles konkreetselt ja selgelt – Eesti kõrgete toiduainete hindade põhjused on esmalt Eesti asukoht kaardil ehk me asume perifeerias, teisalt meie turu suurus või õigem oleks öelda väiksus ja kolmandaks meie maksupoliitika. Neist mõjutada saame meie vaid maksupoliitikat.
Üle 78 000 inimese on andnud oma allkirja selleks, et toidukaupadele kehtiks Eestis madalam maksumäär. Sellist suurt jõudu ei ole varasemalt rahvaalgatused Eestis näidata suutnud ja allkirjade arv läheneb jõudsalt 10 protsendile üle 16aastaset kodanikest. See tähendab omakorda, et valitsusel ei ole võimalik seda kõike enam eirata.
Kõige taga on Eesti inimene ja tema toimetulek ning usk oma riiki. Odavam ostukorv on peamine eesmärk, aga selle eesmärgi sees on veel suurem eesmärk. See on usu andmine ja ühiskonna ootustele vastamine. Kümned tuhanded allkirjad ja meediapilt näitavad selgelt, et midagi peab sellele kõigele järgnema. Vastasel juhul seisame silmitsi veel suurema valitsuse ja rahva vastandumisega ning selle kõige juures ei ole meie riigis ühtegi võitjat. Võitjad oleksid vaid need jõud, kes loodavad näha sisemistest tülidest räsitud riiki ja kodanike ning valituse üha suuremat vastandumist.
Toiduainete käibemaksu teema on olnud erinevate valitsuste ministrite aruteludes aastaid ja nii oli see ka 2023. aastal regionaal- ja põllumajandusministeeriumit luues. 2023. aasta aprillis avas ühena esimestest selle teema uue ministeeriumi jaoks Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Rainer Rohtla, kes ütles, et Eesti peaks kaaluma käibemaksuerisust kohalikule toiduainele ja põhjendas seda väga loogiliselt. Eesti toiduainetööstuse ja põllumajandussektori eest vastutava ministrina kohtusin 2023. aasta aprillis ka ise Coop Eesti juhiga ning viisin selle teema edasi ministeeriumisse ja koalitsiooni, kus see teema edukalt vaigistati.
Kaks aastat tagasi ei toetanud teemaga edasiliikumist veel selline avalikkuse surve ega analüüside ja arvamuste hulk meedias nagu me näeme praegu. See kõik on pannud tänase valitsuse olukorda, kus on vaja astuda juba reaalseid samme. Kui rahandusministeerium või regionaal- ja põllumajandusministeerium vajab selleks veel täiendavat kuud või kahte, siis see on mõistetav, sest oluline on lõpptulemus. Oluline on nende poolt aga ka anda välja selged sõnumid, et päris sammudega tegeletakse.
Miks sellega peab tegelema, ei ole vaja enam üle korrata, kuna erinevaid analüüse ja arvamusi on olnud väga palju. Märksõnad on neis kõigis aga samad – Eesti inimese toimetulek, Eesti toidu konkurentsivõime, Eesti inimese toidulaua tervislikkus. Seda eriti linnastuvas ühiskonnas, kus üha vähematele leibkondadele jõuab toidulauale saadusi nende enda isiklikult põllult.
Soome valitsus plaanib 2026. aasta algusest langetada igapäevase toidukorvi ja teiste valitud esmatarbekaupade käibemaksu. Lisaks sellele on lubanud suurimad Soomes tegutsevad toiduketid, et edastavad maksusoodustuse täielikult ostjatele. Seega on meil hea eeskuju olemas ja seda eriti olukorras, kus sisuliselt sarnase lubaduse on andnud kõik Eestis tegutsevad jaeketid.
Ministeeriumid töötavad valitsusest tulevate juhiste järgi ja koalitsioonis kokkulepitu põhjal. Nii on see toimivate valitsuste puhul alati olnud. Selles valguses ei ole ka midagi traagilist selles, et regionaal- ja põllumajandusministeerium ei jätka toiduainete käibemaksu analüüsi koostamisega ja regionaalminister soovib, et seda tehakse rahandusministeeriumis.
Maksumuudatus ei seisa ühegi analüüsi ega hinnangu taga vaid on üksnes poliitilise kokkuleppe küsimus. Erinevaid analüüse võimalikus maksumõjus on ministeeriumites juba piisavalt ning seda ka valitud tootegruppide kaupa.
78 000 allkirja näol on tänasel valitsusel selge jõuõlg maksumuudatuseks olemas ja muutes vaid valitud toiduainete käibemaksu, on selle mõju riigieelarvele kindlasti vastuvõetav.
Madis Kallas: 78 000 allkirja on selge jõuõlg maksumuudatuseks