Lugupeetud peaminister,
Teie poolt väljendatud valitsuse seisukoht kõrgete toiduhindade osas ei pakkunud Eesti inimestele ja ettevõtjatele kindlust homse ees, vaid suurendas hirmu.
Küsimus ei ole ainult maksudes, millele oma avalduses keskendusite, vaid ükskõikses pealtvaatamises kuidas toimetulekuraskused lõhuvad riigi ja inimeste vahelist usaldust. Riigisisese ühtsuse murenemine teeb meid aga sisemiselt nõrgaks ja Venemaa poolt haavatavaks. Me ei tohi tänases julgeolekuolukorras selliseid vigu endale lubada.
Viitate lahendusena peagi jõustuvale maksuküüru kadumisele. Sellest võidab 1200 eurot palka teeniv inimene aastas 12 eurot. Samas, kui toiduainete käibemaksu langetamine 9%-le võiks jätta sama palka teenivate lapsevanematega perele kätte ligikaudu 500 eurot aastas.
Eelmine põllumajandus- ja regionaalminister Piret Hartman käivitas suuremahulise analüüsi põhitoidukaupade käibemaksu langetamise mõjude hindamiseks 2024. aasta septembris.
Analüüs pidi sisaldama finantsmõjusid riigieelarvele, mõju Eesti toidutootmisele, Eesti toidu konkurentsivõimele ning kuidas võimalikult suur osa käibemaksu alandamisest inimeste kätte jääks. Analüüs pidi valmima 2025. aasta märtsis, kuid sotsiaaldemokraatide lahkumise järgselt lükati analüüsi valmimine aasta lõppu.
Teen teile ettepaneku arutada toiduainete käibemaksu langetamist augustis algavatel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel. Selleks tuleb valitsusel kiirendada mõjude hindamise protsessi.
Ausa eelarvedebati pidamiseks soovime käibemaksu langetamise analüüsi võimalikult kiiret avalikustamist, et hinnata, milline on selle laiem sotsiaalne ja majanduslik mõju.
Valitsus on käibemaksu langetamise osas võtnud tõrjuva hoiaku mitte tulenevalt sisulistest argumentidest, vaid maailmavaatelisest hoiakust. See ei pruugi olla parim argument riigi juhtimisel otsuste tegemisteks.
Nõustun teie poolt tõstatatud murega riigieelarve halvast seisust ja et maksulangetus ilma tulupooleta pingestaks olukorda veelgi. Eestis on vaeste maksud kõrged ja rikaste maksud madalad. Euroopa keskpanga analüüs näitab, et 50% jõukuse alumisel poolel asuvatest inimestest omab vaid 7,4% netovarast. Nende kõrgem maksustamine ei too riigieelarvesse piisavalt raha.
Peame hoopis vältima nende inimeste liiga suurest maksustamisest tulenevaid sotsiaalprobleeme, mis riigieelarvet koormama hakkaks.
Maksustruktuuri muutmine on hädavajalik ning toiduainete käibemaksu langetamine on üks loogilisemaid võimalusi siinkohal. Riigieelarvestrateegia koostamine on ajaliselt õige protsess taoliste analüüside ja otsuste tegemiseks.
Lauri Läänemetsa avalik kiri Kristen Michalile: langeta ometi toiduainete käibemaksu