Eesti ja Euroopa välispoliitika on keskendunud Venemaa survestamisele Ukraina sõja lõpetamiseks. Sellele on lisandunud eesmärk vähendada Venemaa sõjalist mõju, mida ta võib kasutada Euroopas teiste riikide ründamiseks.
Nende välispoliitilise eesmärkide saavutamiseks toetatakse Ukrainat ning avaldatakse Venemaale majanduslikku ja diplomaatilist survet. Meie sõnum Venemaale on: seni kuni jätkub kallaletung Ukrainale ning agressiivne jõu kasutamine teiste Euroopa riikide vastu, survestamine jätkub. Ei mingeid järeleandmisi, dialooge, majanduskoostööd.
Venemaa on algusest peale lootnud, et lõpuks lääs väsib ja murdub. Euroopa teab seda, hoiame ühtsust ja pingutame, et murduks Venemaa.
Karise sõnum läbirääkimisteks valmistumisest töötab meie pingutuste vastu
Karise sõnum läbirääkimisteks valmistumisest töötab meie pingutuste vastu. Venemaa loeb siit lääne ühtsuse murdumise märke ning teeb järelduse, et sõjaliselt on võimalik lõpuks oma tahtmist saada.
Ma ei mõista president Karise loogikat, kuhu me peaksime selliselt välja jõudma. Majandusliku ja sõjalise survestamise alternatiivid on sõda Venemaaga või Ukraina ja lõpuks enda heitmine Venemaa rüppe.
Kaitseväe juhataja on selgelt öelnud, et kui Ukraina konflikt lõppeb selliselt, et Venemaa saab oma väed meie piiride taha tagasi tuua, suureneb oht meie julgeolekule. Seega, me ei pea mitte valmistuma dialoogiks Putiniga, vaid olema riigina ja Euroopana veelgi tugevam majanduslik ja sõjaline jõud, mis hoiaks Venemaad eemal.
Karis läheb teist teed, kui on Eesti ametlik välispoliitika. Miks, see jääb mulle ja avalikkusele arusaamatuks. Alar Karis peab võimaldama meile mõistmise, mis on tema plaan ja loogika laiemalt. Me ei tea seda, mul puudub teadmine, kas keegi ka väljaspool Kadriorgu seda mõistab.
Täna puudub valitsuses inimene, kes oleks välispoliitikas autoriteet. President on oluliselt populaarsem kui valitsus, teda kuulatakse rohkem. Eesti rahva hoiakute kujundamine sellisel viisil ei ole lubatav.
Eesti rahva hoiakute kujundamine sellisel viisil ei ole lubatav
Kui välja arvata Keskerakond, kus tervitatakse algatusi Putiniga dialoogi pidada, ei mõisteta minu teada presidendi laiemat loogikat välisministeeriumis ega parlamendierakondades. Samas, need kaks viimast vastutavad Eesti välispoliitika kujundamise eest.
Kui Alar Karise teiseks ametiajaks tagasivalimine muutub küsimuseks, kas dialoog Putiniga või Venemaa survestamine, ei ole raske arvata, milline riigikogu või valimiskogu otsus saab olema.
