Riigikohtu hinnangul pole põhiseadusega vastuolus Robin Hoodi seadusena tuntuks saanud muudatused, millega suunatakse osa tulumaksu laekumistest jõukamatelt kohalikelt omavalitsustelt väiksemate tuludega valdadele ja linnadele. Näiteks Kagu-Eesti omavalitsustele toob see järgneva viie aasta jooksul 17 miljonit eurot lisaraha.
Riigikohtult tuli hea uudis! Riigikohus leidis, et nn Robin Hoodi seadus, millega suunatakse osa tulumaksu laekumisest jõukamatelt kohalikelt omavalitsustelt väiksemate tuludega valdadele ja linnadele ei ole põhiseadusega vastuolus.
Jumal tänatud! Omavalitsuste rahastamise õiglasemaks muutmine on olnud minu üks kolmest kõige olulisemast eesmärgist Riigikokku valituks saades. Kinnitan, et see ei tulnud sugugi kergelt.
See seadus on märgilise tähtsusega, kuna jagab vahendeid teenuste pakkumiseks erinevatele omavalitsustele senisest võrdsemalt.
Minu arvates peaks riik olema nagu pere, kus kõiki pere liikmeid koheldakse võrdselt, ehk ühtegi pereliiget ei jäeta külmal talveõhtul ukse taha.
Varasem tulumaksu jaotusmudel soosis oluliselt rohkem neid omavalitsusi, kuhu noored tööeas inimesed kokku voolasid. Nendel tulud kasvasid ja kust need inimesed tulid, seal omakorda tulud vähenesid. Selline süsteem ei olnud enam kuskilt otsast jätkusuutlik. Rikkus voolab ühte nurka kokku ja protsess ajas üha kiireneb. Õiglase riigi roll on aga arengut ühtlustada. Lisaks on oluline fakt, et Eesti “kuldse ringi” omavalitsuste kasv ja jõukus tuleb ju eelkõige mujalt Eestist kokku voolavate inimeste arvelt, kelle üleskasvatamise kulud on olnud samas vaesemate omavalitsuste kanda.
Robin Hoodi muudatusega laekub näiteks Kagu-Eesti omavalitsustele kokku 17 miljonit eurot lisaks. See on suur raha. Suurimateks saajateks on Valga vald (3,25 milj eurot), Põlva vald (2,43 milj eurot) ja Võru linn (2,42 milj eurot).
Täiendav mõju – tähelepanu!
Robin Hoodi meetmel on ka üks täiendav lisamõju. Nimelt tänu ümberkorraldusele tõusis teema fookusesse – saadi aru, et osa Eesti omavalitsusi on suurtes rahalistes raskustes. Varasemalt oli meedias kujunenud vastupidine mulje eelkõige rikkamate omavalitsuste järgi, kes pealinnale lähemal – öeldi vahel isegi, et omavalitsused suplevad rahas.
Nüüd pidid aga oma tulusid pidid ära andma ca 11- 14 kõige rikkamat omavalitsust, kelle poliitiline hääl on riigi tasandil täna kõige tugevam, lisatulusid said aga ca poolsada KOV-i! Tänu ümberjaotamisele jäi omavalitsuste tulubaasi täiendav üldine kärbe ära, kuna üks kärbe kõige mõjukamaid juba tabas. See on olnud viimasel paaril aastal mitmel korral suures kärpimistuhinas reaalselt päevakorras, kuid eelnevalt esitatud argumentide tõttu ära jäänud.
Omavalitsuste rahalisest seisust sõltub väga palju ja me tunneme, näeme ja tarbime neid kohalikke teenuseid iga päev ning võtame neid tihti ka iseenesestmõistetavana. Linnade-valdade elanikele on väga oluline teenuste kvaliteet, aga peame mõistma, et see kõik maksab raha ja tuleb meie ühisest eelarvest – lasteaiad, koolid, huvikoolid, teed ja tänavate korrashoid ja hooldus, kultuuritegemise- ja tarbimise võimalused jne. Seepärast peabki riik täitma õiglase tulujaotaja rolli, sest eelpool loetletud avalikke teenuseid on vaja igas omavalitsuses üle Eesti, mitte ainult jõukatel.