Kandidaat

Minu moto neil valimistel on „Ruum kõigile“. See tähendab, et iga inimene, oma isikupäraga, oma vajadustega, peab tundma end Valga vallas oodatuna. Me ei tohi enam vaikides vaadata lahkujate tagatulesid, eriti kui lahkumise põhjused algavad juba puudustest põhihariduses või tundest, et siin ei ole tulevikku. Me ei lepi enam alampalga kultuuriga. Abistajad, hooldajad, tugiisikud – nende töö on väärtuslik ja väärib paremat tasu. Vallavolikogul on võimalus seda muuta. Kui palgad jäävad väikeseks, peab vähemalt juhtimiskultuur olema innustav: kaasav, loov ja inimesi väärtustav. Valgas ei tohi ükski idee jääda olla kastis kinni. Me ei saa endale lubada leppimatust ega väljaarvamist. Kui me ei loo ruumi kõigile, siis muutume väiksemaks – ja ühel hetkel ei vaata enam keegi Valga poole.

Minu tee Valga heaks algas Õrus, kooliteed alustanud Tsirguliinas ning põhihariduse ja keskhariduse saanud Valga I Keskkoolis, tänases Valga Põhikooli majas. Minu tööelu on olnud tihedalt seotud sotsiaalvaldkonnaga – 20 aastat Valga linna sotsiaalsüsteemis, neist kümme aastat sotsiaalosakonna juhina. Hiljem töötasin Sotsiaalkindlustusametis ja Sotsiaalministeeriumis, kus vedasin sotsiaalhoolekande reforme. Hooldereformi ettevalmistus sündis suuresti minu Valga kodukontoris. Enne eelmisi kohalikke valimisi olin lühikest aega Valga valla asevallavanem hariduse, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonnas, seejärel Valga vallavolikogu koosseisus ja 2023. aastast kogukonna ja turvalisuse komisjoni esimees ja meie komisjoni töölauale lisandus tuulikute eriplaneering. Alates möödunud aasta novembrist juhin Valga Perekeskust Kurepesa, mis on koduks 13 noorele ning püüame käivitada ka ennetavaid ja vanemlust toetavaid programme.

Lühidalt minu haridusteest. Tartu Ülikooli sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magister 2012. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduse bakalaureus õigusteaduses 2015. Tartu Ülikooli õigusteaduse magister 2020, suunaga rahvusvaheline õigus, puuetega inimeste õigused, Eesti kohustused eestkoste korraldamisel puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmisel.

Olen Valga Priimetsa Kooli hoolekogu liige. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja eriala eestkõneleja Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsiooni juhatuse liikmena.

Need on minu kolm asja, mille saan koos oma sotsiaaldemokraatide Valga meeskonnaga tehtud:

1) Hooldereformist ei astu me sammugi tagasi.

Sotsiaaldemokraatide lubadus tagada hooldekodukoht pensioni eest jääb kindlaks, isegi kui omavalitsused seda kritiseerivad. On neid, kes leiavad, et vald ei peaks iga inimese hooldekodu koha eest vastutama ja püütakse tasapisi naasta vana süsteemi juurde, kus pere pidi eaka hoolduse rahastama oma elamise ja laste arvelt. Meie jaoks on hooldus vanemas eas väärikuse küsimus. 

2) Vallavolikogu roll on olla nõudlik vallavalitsuse juhtimisprotsessides.

Vastutusvaldkonnad tuleb muuta selgemaks ning liikuda kaasava, toetava ja loovust andma juhtimiskultuuri poole. 

3) Tuulikute arutelu peab jääma tasakaalukaks.

Ei äärmustele „mitte ühtegi tuulikut“ ega „ükskõik kui suur tuulik koduõuele“, vaid kaalutletud otsused, mis arvestavad nii rohelise taastuva keskkonna kui kohalike elanike vajadusi.

Nii mujal omavalitsustes kui ka Valgas nimekirju kokku pannes on tunda, et paljud inimesed ei julge erinevatel põhjustel kohaliku volikogu valimistel kandideerida. Seda kinnitab ka seekordne väiksem kandidaatide arv üle Eesti. Inimesed on tagasihoidlikud, kardavad isiklikult ründavat kriitikat ning tajuvad hirmu, et opositsiooni sattudes võivad ohtu sattuda suhted vallavalitsusega või isegi töökoht. See on täiesti lubamatu, kuid samas ei saa ka eitada, et selliseid juhtumeid esineb. Seetõttu võib volikokku kandideerimine kogenumale tunduda veidi hulljulgusena, teisele aga pigem puutumatuse tundena. Kohalik volikogu on aga kohustuslik osa demokraatiast – keegi peab seal olema. Olgu see siis julguse või puutumatuse najal, otsuseid tuleb igal juhul teha.