Kandidaat

Tauri Tampuu
464
Erasektori teadlane, radarkaugseire ekspert. Linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni liige
Olen teadlane ja kodanikuühiskonna aktivist Tartu Ülikoolist saadud doktorikraadiga loodusgeograafias. Doktoritöö raames arendasin radarsatelliidi kasutamise võimekust rabade ökoloogia uurimisel. Töötan erialasel tööl – satelliitide, radari ja keskkonnaga – targas ettevõttes KappaZeta, mis on Tartu Ülikoolist alguse saanud, ja kus väärindame satelliitandmeid tehisaru abil. Enne doktorantuuri tegin Tartu Ülikoolis välitöid. Aastal 2017 sattusin Tartu Ülikooli Ametiühingusse poole kohaga tööle. Ametiühingu alane tegevus äratas minu sotsiaalse närvi tegudele. Ametiühinguliikumise edendamine ja ühiskonna parandamine demokraatia vaimus sai minu hobiks ja selle loomulik jätk oli liitumine Eesti Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Aastast 2011 olen olnud Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse talgutel vabatahtlik talgujuht. Varasemalt mängisin liigajalgpalli. Viimasel ajal pole töö ja ühiskonna edendamise kõrvalt hobideks vaba aega jätkunud. Vabal ajal: Naudin looduses viibimist. Ropka-Ihaste luht, mis algab kohe tagumise kanali juurest ja kus Tartu linn on teinud ilusti sillad üle kraavide, on selleks parim koht – jalutuskäigu kaugusel igale Tartlasele ja Natura 2000 peaaegu linna südames. Kolm minu jaoks tähtsat Tartu teemat: Tartu on Lõuna-Eesti pealinn: Praegu näeme Tartu ääremaastumist, mille tulemusel Lõuna-Eesti jookseb rahvast tühjaks. Ääremaastumise peatamiseks on vaja Tartule ühendusteid maailmaga: lennuliiklus ja kiired raud- ja maanteeühendused Tallinna ja Riiaga. Ühendusteed, koos kõrgkoolide toodetud teadmuse ja kvalifitseeritud tööjõuga tagaksid võimaluse arendada Tartus ettevõtlust ning luua töökohti. Oma kodu on inimõigus: Et noor pere ei saa endale lubada oma kodu, vaid hoopis maksab kinni üürileandja kinnisvaralaenu, ei ole loodusseadus, vaid turutõrge. Riigi tasandil on vaja muuta seadusandlust selliselt, et see soosiks kodu soetamist, mitte kinnisvarasse investeerimist. Linna tasandil on vaja tagada munitsipaal-üüripindade olemasolu, et suurema konkurentsi tõttu hinnad üüriturul alla läheksid. Maksud koju: Naabervallad on arendanud Tartu ümber infrastruktuurita eramajade rajoone – ei ole kooli ega lasteaeda, ei ole töökohti ega ühistransporti. Kõik need inimesed sõltuvad Tartust – viies lapsed Tartusse lasteaeda, töötades Tartus – aga oma makse maksavad väljapoole Tartut, ise kasutades teid, mida Tartlased ehitavad ja hooldavad ning ummistades oma autodega Tartu tänavaid. Kui maksuraha naabervaldadest jõuaks Tartusse, oleks võimalik ülal pidada terviklikumat ühistranspordisüsteemi, planeerida linnastut tervikuna ja võidaksid kõik. Neid kolme teemat katab vihmavarjuna vajadus tagada heaoluriik ja seeläbi demokraatia toimimine. Demokraatia saab toimida vaid ühiskonnas, kus inimestel on hea olla. Vastasel juhul muutuvad pahased ja pettunud inimesed kergeks saagiks populistidele, mis viib demokraatia hävinguni. Hea on inimestel elada Skandinaavia-laadses heaoluriigis, kus ühiskondlikku ebavõrdsust hoitakse kontrolli all, tagades igaühele võrdne võimalus eneseteostuseks. Põhjamaade heaolumudeli alustalad, mis tagavad sotsiaalse mobiilsuse, on järgnevad: Eelnevale lisaks on tarvis tagada õigusriigi institutsioonide toimimine, et hoida korruptsioonitase madalal, tagada maksuraha jõudmine kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse ning turvavõrkudesse (nagu vanemahüvitis ja töötuskindlustus, mis mh aitavad hoida elukvaliteeti ja sisenõudlust ka keerulistel aegadel), piirata ülemäärast lobimõju ja takistada võimu koondumist mõne kitsa grupi kätte, ennetamaks monopoolse olukorra teket ning kuritarvitamist. Mind iseloomustab: Tahe näha mündi mõlemat külge ja leida ühisosa. Poliitikas toimitakse demokraatlikult – st enamus sõidab vähemusest häälteenamusega üle. Sõpradega aga ei tee keegi demokraatiat, sõpradega leitakse konsensus – st leitakse lahendus, millega kõik on nõus. Ühiskonda on vaja rohkem konsensust ka väljaspool sõprade ringi. Püüan elada oma elu nagu meditatsiooni ja kunstiteost – olla teadlik oma tegudest ja teha seda, mis on huvitav ning vaimustuda sellest, mida teen. Tähtis asi, milles osalesin: 2019. aasta ülikoolide hoiatusstreigi organiseerimine, mis koos meelavaldustega tagas teadusele riikliku rahastuse 1% SKP-st. Ilma hoiatusstreigita, millel oli avalikkuse toetus, rahastus ilmselt tõusnud ei oleks. Kui oleks võimalik kohe homme 1 asi muuta Tartus ära, siis: Piisavas koguses munitsipaalüüripindu, nii et üürihinnad muutuksid taskukohaseks. See omakorda võiks viia olukorda, kus uusi elupindu ostetaks vaid kodu omamise, mitte välja üürimise eesmärgil, pidurdades kinnisvara hindade tormilist kasvu. Ühte asja tahaks veel muuta. Bussirajad ja tihedad bussigraafikud, nii et tipptunnil oleks põhimagistraalidel ühistranspordiga kiirem liikuda kui autoga. See on nagu isetäituv ennustus – kui bussirada on kiirem kui auto, on suurem initsiatiiv sõita bussiga. Mida rohkem sõidetaks ühistranspordiga, seda paremat ühistransporditeenust saaks linn pakkuda. Lemmiksõna: Ei ole tegelikult lemmiksõna, aga siin kontekstis on väga asjakohane – demokraatia. Demokraatia saab toimida vaid suhtelise võrdsuse tingimustes. Kui ühiskond muutub ebavõrdseks, siis demokraatia hävib, nagu juhtus kahe maailmasõja vahelises Eestis. Nii on see alati olnud – kus ühiskond muutub liiga ebavõrdseks, seal on tulemuseks politseiriik või revolutsioon. Uuri minu kohta lisa: