Kandidaat

Olen disainmõtlemise entusiast, aktiivne ligipääsetavuse ja avatud valitsemise eest seisja. Hetkel töötan siseauditi juhina energeetikaettevõttes, kuid oma karjääriteel tegutsenud ka analüütiku, teenuste arendaja ja koolitajana ning juhtinud projekte ja inimesi.

Olen õppinud matemaatilist statistikat ja haridusteadust, ning nüüd uuesti tagasi Tartu Ülikoolis, omandamas magistrikraadi ühiskonnas muutuste juhtimise erialal. 

Olen kahe lapse ema ja „vahetusemaks“ viiele Jaapanist, Austraaliast ja Saksamaalt pärit vahetusõpilasele. Meie kodus on oma roll ka kassil, küülikul ning terrassi all elavatel suur-seatigudel.

Pikaajalise sari-vabatahtlikuna panustan erinevate spordi- ja kultuuriürituste õnnestumisse, aitan Jooksusilmade algatuse Tartu kontaktisikuna aastaid kaasa nägemispuudega inimeste liikumisharjumuste toetamisse ning vahetusõpilaste programmi YFU Eesti ridades. Kõige selle juures olen tundnud, et olen vastu saanud veel rohkem, kui olen andnud – rõõmu, uusi sõpru ja kogemusi, milleni teisiti ei jõuakski.

Minu elus on tähtsal kohal füüsiline liikumine jooksmisest jooga ja loodusmatkadeni, väga tihti ka pimedatele ja vaegnägijatele “silmadeks” olles. Kindlasti ka muusika ja teater selle erinevates vormides. Filmimaitses usaldan Elektriteatrit kasvõi kinnisilmi.

Luuletan ja loon – aias, hinges ja kätega. Üha süvenev kirg on kulinaarse isetegemise vastu – rukkileib ja hapusai, pasteedid, jogurt, sõir, hapendatud köögiviljad ja hoidised seovad sotsiaalselt nauditavad turulkäigud kohaloluga ja tagavad tervisliku suupoolise.

Kolm olulist teemat Tartus:

1. Säästvad liikumisviisid – Tartu on piisavalt väike linn, et võimalikult palju jalgsi ja rattaga kulgeda. Ise rattal liikuda eelistades näen, et linn areneb, aga üha suuremaks väljakutseks on turvalisuse tagamine kõigile liikumisviisidele.
2. Inimkesksed teenused ja ligipääsetavus – linna roll on kujundada elukeskkonda ja pakkuda teenuseid inimlikult ja mugavalt, samas tõhusal moel. Võtame disainmõtlemise ja teenusedisaini tööriistad appi ja käime süsteemselt üle linna kõik teenused. Kui ühiskond sobib lapsele ja eakale, siis on see ühiskond kõigile mugavam ja kõik võidavad. 
3. Avatud valitsemine ja arukas juhtimine – linnajuhtimine vajab arenguhüpet senisest läbipaistvama, bürokraatiavabama ja strateegilisema lähenemise poole. See tähendab kogukondade kaasamist ning  inimlikku ja inimesega arvestavat suhtlust.

Minu tausta arvestades võiks ju arvata, et sean esiplaanile läbipaistvuse, protsesside toimimise ja järelevalve, kuid kõigel sel puuduks võimalus ja mõte, kui tähelepanuta jääks iga üksiku inimese õigus täisväärtuslikule elule ja õnnele.

Mind iseloomustab:

Kirg, analüüsivõime ja naer(atus). Mu ema ütles minu kohta juba kooliajal (ohkega) tabavalt: tüüpiline Elsa – ikka õigluse eest ning nõrgemate kaitsel! Hingelt maailmaparandjana ei ole minu jaoks lahendamatuid olukordi ja naudin arutelude vooseisundit, kus ideed sünnivad kui iseenesest.

Huvitavaid fakte minu kohta:

• Olen töötanud YMCA suvelaagris Florida poolsaarel ning juhtinud nägemispuudega noortele mõeldud suvelaagrit Eestis
• Oma bakalaureusetöö kirjutasin osana statistilise metsainventeerimise (SMI) metoodikast, mis hiljem on saanud peaaegu kurikuulsaks elemendiks aruteludes selle üle, kui palju Eestis metsi õigupoolest on. Minu osa metoodikast – valimipõhiste hinnangute valemid – pole siiski siiani kahtluse alla seatud.
• Olen ülikoolis läbinud rahvusliku käsitöö õpetaja kõrvaeriala ning teinud rohkelt kaastöid erinevatele ajakirjadele. Muuhulgas on minu disainitud kõik kudumid ajakirja „Käsitöö“ esmanumbris
• Olen kirjutanud sadu luuletusi, millest lõviosa on trükitud kogumina ilmunud (seni) vaid kahes eksemplaris
• Olen talisupleja juba alates 2016. aastast, kui see veel üldse nii populaarne polnud kui praegu
• Minu supervõime on ATH, sest kõigi ebameeldivate nurkade kiuste on sellega seonduvad tugevused andnud mulle loomingulised tiivad, kire ja vaistu, kriitilisteks hetkedeks vajaliku energiapatarei ja kohanemisvõime.

Kui oleks võimalik kohe homme üks asi muuta Tartus ära, siis:

Paneks ametnikud inimestega päriselt rääkima ja inimkeelseid kirju kirjutama. 

Olen sel aastal sattunud mitmel korral suhtlema linnavalitsuse ametnikega või lugenud nende saadetud kirju. Vaatamata juriidiliste tekstide lugemise kogemusele on see paragrahvide ja kantseliidirohke lugemine pakkunud suurt hämmingut. Mõistan küll soovi maandada juriidilisi riske, aga inimestega suhtlemine peaks olema enamat kui pingutav teekond või poognatäis riskijuhtimist. 

Ma muudakski seda – et ametnikud räägiksid inimestega päriselt ja mõtleksid enne pöördumist, mis on inimese mure või vajadus ning mida linn selles osas pakkuda saab. Et kui kirjutatakse kiri, siis mõeldaks, kas mu vanaema, tudeng või noor lapsevanem sellest aru saab. Ja et vahel piisaks lihtsalt ühest selgitavast telefonikõnest, mitte viiest tihedast leheküljest juriidilisest jutust. See muudaks Tartu palju sõbralikumaks, sest suhtlemine on ju esimene märk sellest, kuidas linn oma inimesi väärtustab.

Lemmiksõna on “Koosloome” – ilus sõna nii kõlalt kui sisult!
Mulle väga meeldivad sõnad ja nimed, milles on avatud silpe, täis- ja helilisi häälikuid ning selles sõnas on neid kohe kuhjaga! Ka on koosloomes koos suurepärane kooslus ühisest tegutsemisest ja loomingust. Kui tegemist ei ole kriisiolukorraga, sünnivad parimad lahendused ikkagi osapooli kokku tuues, kõigi kogemusi ja arvamust ära kuulates ja kaasates!

Minu mõtted ja seisukohad sotsiaalmeedias:

FB: https://www.facebook.com/elsa.ltn

X: https://x.com/Elsabert

IG: https://www.instagram.com/els.ltn/

LinkedIn: https://www.linkedin.com/in/elsa-leiten-35933b30/