Riigikogu ametiühingute toetusrühma endise esimehena ja Ida-Virumaalt valitud saadikuna ei saa ma kuidagi nõustuda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ettepanekuga üleriigilise miinimumpalga kaotamiseks või selle asendamiseks mitmetasandilise ja piirkonnast sõltuva miinimumpalga määramise skeemiga.
Põhjus on lihtne: Eesti majandust ei saa edendada kõige nõrgema tööturu osapoole – miinimumpalga saajate – seisu halvendamise arvelt. Jah, ma mõistan, et paljudel ettevõtjatel on praegusel keerulisel ajal raske. Seda paljuski valitsuse puuduliku majanduspoliitika ja väikeettevõtteid liigselt koormava maksupoliitika tõttu.
Miinimumpalga teenijatel on veelgi raskem!
Võtta neilt ära lootus, et nende palk jaanuarist vähemalt natukenegi kasvab, oleks lihtsalt julm. Kui miinimumpalga teemal tulebki midagi ette võtta, siis peaks hoopis kiirendama selle tõstmist. Värsketest Eurostati andmetest selgub, et Eesti miinimumpalk on ostuvõime pariteedi järgi kogu Euroopa Liidu madalaim.Vähemalt osaliselt võib see kurvastav statistika olla tingitud asjaolust, et Eesti pole siiamaani võtnud üle EL-i miinimumpalga direktiivi, milles tungivalt soovitatakse tõsta miinimumpalga suhet keskmisse palka 50%-ni. Eestis on praegu vastav näitaja 42,6%.Madal ostuvõime tähendab ka seda, et miinimumpalga teenija saab osta vähem Eesti tooteid ja kaupu, kui ta sooviks. Samas tuleb mõista, et miinimumpalga saaja pole lihtsalt kuluartikkel ettevõtte raamatupidamises, vaid ka maksev klient. Kui miinimumpalk on liiga madal, siis on liiga madal ka paljude inimeste ostuvõime.Ometi ei tohiks maalida kõike liiga mustades toonides: juuni alguse seisuga oli Töötukassas registreeritud töötute arv ja ka registreeritud töötuse määr madalam kui eelneval kolmel aastal samal ajal. Sama kehtib ka Eesti tööturu ajaloolise murelapse ehk kolme Kagu-Eesti maakonna puhul. Ka Ida-Virumaal on töötuse määr langenud võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga.Ehk paistab, et EVEA presidendi seisukoht, et miinimumpalga tõus toob ainult kaasa koondamisi, on poolik: olukord töötusega on viimasel ajal hoopis paranenud, mitte halvenenud. Seda miinimumpalga tõstmise kiuste.Ida-Virumaa inimesena pean eraldi rõhutama, et kõiki töötajaid tuleb kohelda võrdselt. Piirkonniti erinev miinimumpalk tähendaks arvatavasti seda, et just Ida-Virumaa miinimumpalk jääks Tallinna või Tartu omale alla.
Kas Ida-Viru töötajad tõesti väärivad vähemat?
Arvan, et mitte – miinimumpalk ongi see miinimum, mis peab olema tagatud igale täistööajaga töötavale inimesele. See on võrdse kohtlemise ja väärikuse küsimus. Kogu austusega ettevõtjate suhtes: jah, ettevõtlusvabadus on oluline, kuid olulised on ka kõige nõrgemate toimetulek ja sotsiaalsed õigused.Mis aga puutub ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel peetavasse sotsiaaldialoogi, siis seda tuleb hoopis edendada ja süvendada, mitte sellest loobuda. Mõistan, et EVEA tahaks olla rohkem kaasatud läbirääkimisprotsessi. See on legitiimne soov, kuid selle rahuldamiseks tuleks teha koostööd Tööandjate Keskliiduga – täpselt samaoodi, nagu Eesti Ametiühingute Keskliitu mittekuuluvad ametiühingud teevad EAKL-iga koostööd ühiste seisukohtade kujundamisel. Just töötajate esindusorganisatsioonid ehk ametiühingud teavad kõige paremini, mis on töötajate huvid ja soovid. Mis siis, et ametiühingute liikmeskond võiks olla ka suurem.