Reili Rand: mida küll tunneb kunstihimuline, aga muuseumiskülastusest ilma jäänud 5. klassi tüdruk, sest perel selleks raha ei ole?

Julgelt tuleb küsida: kas riik rahastab haridust piisavalt, et õpetajad ja koolid saaksid pakkuda õppetööd nii, et peredele ei teki lisakohustusi. Kuni vastus on „ei,“ jääb tasuta haridus pelgalt õõnsaks deklaratsiooniks. Avalik arutelu Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümber puudutab teemat, mis on ühiskonnas juba ammu õhus: kas tasuta põhi- ja keskharidus on endiselt üks Eesti alustalasid või muutub see üha … Continued

Jevgeni Ossinovski: Keskerakond on aastaid haridusest raha välja pumbanud

Värskes “Linnajutud” taskuhäälingus ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski, et linna lähiaastate suurim ülesanne on pakkuda vastukaalu aastatepikkusele tegevusetusele hariduses, mille tulemuseks on ülerahvastatud koolid ja läbipõlenud õpetajad. Linnapea sõnul viidi Keskerakonna juhtimisel süstemaatiliselt haridusest raha välja. Lähiaastate suurim ülesanne on koolivõrgu kordategemine, 24 õpilasega klasside tagamine ning sujuv üleminek eestikeelsele õppele. “Alates sellest õppeaastast on … Continued

Ismail Mirzojev: kui toolidest piisaks, oleks hariduskriis lahendatud juba ammu

Esmaspäeva hommikul kattis Tartu Raekoja platsi 300 tooli. Eesti 200 aktsioonis sümboliseerisid toolid neid noori, kes jäävad Tartus justkui gümnaasiumikohata. Foto sündis, meedia kajastas, inimesed arutasid. See kõik kestis kolm tundi. Toolid kadusid, aga probleem jääb. Kui sama lavastuse juhiks oleks mõni opositsioonipoliitik, võiksime öelda, et hästi tehtud poliittehnoloogiline võte. Aga kui aktsiooni keskmes seisab … Continued

Toomas Jürgenstein: mosaiigi ladujad haridusmaastikul

Kui tehisaruga seotud uuendusi teha mõõdukalt, võib ka pikaaegne õpetaja õpetamist kvaliteetsemaks ja maailma paremaks muutvatest uuendustest rõõmu tunda, kirjutab Toomas Jürgenstein. Otsustasin kooli alguse puhul jagada vananeva õpetaja arusaama tehisarust, mille tulekust kooli ehk kõige enam uue õppeaasta alguses on räägitud. Eelduseks on, et tehisaru on tulnud, et jääda, ning teda tuleks kasutada nõnda, … Continued

MADIS KALLAS: Kohustus olla vähemalt 18. eluaastani koolipingis kaitseb noori

Valukohtadest ja probleemidest Eestis teatavasti puudus ei ole. Neist üks puudutab noori, kelle haridustee katkeb liialt vara. Varakult koolist lahkumine tähendab suuremat riski jääda töötuks, jääda koju oma murede keskele norutama, kirjutab riigikogu liige Madis Kallas (SDE). Igal aastal lõpetab põhikooli ligi 600 noort, kes enam edasi ei õpi. Lisaks katkestab esimesel aastal oma õpingud … Continued

Reili Rand: hariduslik kihistumine ei ole paratamatus – see on poliitiline valik

Taasiseseisvunud Eestis loodeti luua ühiskond, kus igaühel on võrdsed võimalused oma andeid ja võimeid arendada. Paraku on viimase 30 aastaga kujunenud olukord, kus pere rahakott ja sotsiaalne kapital määravad üha enam lapse tuleviku. Eesti liigub tasapisi klassiühiskonna suunas ning hariduslik ebavõrdsus süveneb. Arenguseire Keskuse hiljutine raport näitab, et üha enam lapsevanemaid valib mitte elukohajärgse, vaid … Continued

Toomas Jürgenstein: riigi ja linna asjad hariduses

Tänavu kevadsuvel tõstatus Tartus küsimus, kas gümnaasiumites on õppekohti piisavalt. Probleem oli ja on tõsine, mitte ühegi noore soovi omandada hea haridus ei saa alahinnata. Ka õpilaste vanemate muresse lapse hariduse pärast tuleb tõsiselt suhtuda. Praegu siiski tundub, et enamik põhikooli lõpetanuid on koha kutsekoolis või gümnaasiumis leidnud. Põhjused, mis muutsid tänavu Tartus gümnaasiumisse vastuvõtu … Continued

Ismail Mirzojev: Tartu hariduskriisi ei lahenda lisapingiga Poskas või Härmas

Tartu seisab silmitsi hariduskriisiga, mille juured ei peitu üksnes koolikohtade nappuses. Tegemist on väärtuskriisiga, mis nõuab uut mõtteviisi, otsustusjulgust ja tulevikku vaatavat juhtimist. Viimastel aastatel on Tartu gümnaasiumiharidus sattunud surve alla. Selles on oma rollmitmetel teguritel. Esiteks demograafia: aastatel 2009–2012 sündis Eestis rohkem lapsi kuikümnend varem ning see põlvkond on nüüd jõudmas keskharidusse. Teiseks on … Continued

Toomas Jürgenstein: matemaatika armastamisest koolis, pisut teisiti

Kõige olulisem peaks olema õpetada koolis matemaatilist mõtlemist, aga selle asemel õpetatakse matemaatikat tihti nagu retseptiraamatut, kirjutab Toomas Jürgenstein professor Krista Fischeri mõtet laiendades. Sain järgneva loo kirjutamiseks tõuke Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Landi südamevaluga kirjutatud heast artiklist “Matemaatika riigieksami tulemused määravad Eesti tuleviku” (ERR 19.06.25). Kirjutan mittematemaatikuna ja kõrvaltvaatajana, kelle kogemused baseeruvad eelkõige pisut teistsuguste õppeainete … Continued

Ester Karuse haridusministrile: gümnaasiumikohtade nappuse probleem vajab lahendamist

Sotsiaaldemokraatidest saadikud pärivad haridusminister Kristina Kallasel aru seoses sellega, et paljud põhikooli edukalt lõpetanud noored ei pääse gümnaasiumisse, mis aitab kaasa  haridusliku ebavõrdsuse süvenemisele. „Eestis käib kurnav võitlus gümnaasiumikohtade pärast. Tallinna ja Harjumaa kõrval on tihe konkurents ka Tartus ja Pärnus.  Olukord on muutunud sedavõrd kriitiliseks, et ka viielised noored praevad ootejärjekordades ja halvimal juhul … Continued