Miks oli see väljamäng siis nii kehv erakonnal, kes oskab kõikidest parteidest kõige enam partnereid vahetada ja sellest üldjuhul ise puhta nahaga välja tulla?
Pettumus. Mitte seetõttu, et Reformierakond koalitsioonile kriipsu peale tõmbab ja Pärtel-Peeter Mihhaili pea nõudmise asemel nüüd tema kätt palub. See oli tüli algusest saati väga aimatav lõppmäng, millega arvestada ja harjuda. Pigem seetõttu, et poliitkaanluses niivõrd karastanud erakond nii kehva etenduse korraldas.
Teatrikriitikuna kirjutaksin, et klišeelik ja etteaimatav tükk, kus esimeste minutitega oli teada, kes pimedal sügisõhtul vanas mõisas linnapea tapab ning kuidas see kõik lõpeb. Selle operatsiooni nimeks ei saa panna „Hõbekuul“ või muud ägedat ja müstilist. Isegi sotsiaaldemokraatide koalitsioonist väljaviskamine nn grillkanade pakendamise tõttu oli osaliselt usutavalt välja mängitud. Seekord aga mitte. Miks?
Miks nii kehv välja nägi?
Miks oli see väljamäng siis nii kehv erakonnal, kes oskab kõikidest parteidest kõige enam partnereid vahetada ja sellest üldjuhul ise puhta nahaga välja tulla?
Esiteks ei võetud lasteaia kohatasu küsimust avalikkuses piisavalt teemaks. Paljusid jättis teema külmaks, sest linnavalitsus oli äsja langetanud lasteaia kohatasu 50 euroni. See on üks Eesti madalamaid ning pealinnas on kodulähedaste kohtade ja lagunevate hoonetega suurem mure kui kõrge tasuga.
Need, kes on poliitika ja rahandusega veidi enam kokku puutunud, mõistsid, et lisaeelarves selliseid püsikulusid arutada on pehmelt öeldes imelik. Äsja kinnitasite ju koos eelarve ja nüüd ärkasite täiesti vale koha peal… Kuidas see teil äkki elu ja surma küsimuseks sai?
Rääkimata sellest, et Reformierakonna juhitud omavalitsustes on kohatasu kordades kõrgem kui 50 eurot. Nüüd aga peab nui neljaks olema Tallinnas kohatasu nullis. Muide, sotsiaaldemokraadid esitasid riigikogus lisaeelarvesse täpselt samasuguse ettepaneku: vabastada lasteaia kohatasust vanemad üle Eesti. Selge ja aus – alusharidus olgu tasuta ikka kõikjal Eestis. See hääletati ühe hingetõmbe ja kahtluseta maha.
Ehk samal ajal kui tulid järjest reformierakondlaste veel pisaratest märjad kirjatükid, kuidas alusharidus on haridussüsteemi osa ning peab olema tasuta nagu põhikool või isegi kõrgkool, hääletati see nende enda seisukoht nende enda näppudega maha.
Aplausi asemel said reformierakondlased kriitikat ja avalikkuses taibati kiiresti, et eesmärk on Keskerakond tagasi linnavõimu juurde tõmmata. See aga pole nii lihtne. Esiteks on varasemalt oldud väga bravuurikad, nõudes lausa Mihhail Kõlvarti pead ja kinnitades, et kriminaalerakonnal võimu juurde enam asja ei ole. Lisaks pole kummagi valijabaas teisest just eriti sillas.
Tõenäoliselt läks esimene plaan seega aia taha ja suvine pealetung jäi jaanivihmasesse mutta kinni. Vundamenti tuli kauem laduda, praadida partnereid ja valijaid ning anda krüptilisi sõnumeid, mida ja miks ikkagi teha tahetakse. Silmanähtavalt oli ka Tallinna reformierakondlastel ebamugav, sest käsud tulid mujalt. Lubati lausa „rahulikult järele mõelda“. Seda šašlõki kõrval ilmselgelt ka tehti.
Miks seda kõike tehti?
Rünnaku murekohaks oli ka käsulaua kaugus ehk otsused käisid pika ringiga. Peaminister Kristen Michali esinemine „Esimeses stuudios“ oli poliitgurmaanidele kahtlemata huvitav, sest Michal ei suutnud öelda, et Reformierakond ja Keskerakond enne oktoobrikuud koalitsiooni ei tee. Teiseks on Michalil riigikogus vähe käike alles jäänud. Kui Eesti 200 laguneb või otsustab enda lagunemise peatamiseks Reformierakonnale vastu hakata, on uusi koalitsioonipartnereid raske leida. Isamaa keeldus, sotsid visati välja ja EKRE-ga on koalitsioon välistatud. Alles jäävadki keskerakondlased, kellega annab jagada ka Tallinna.
Sügisel on oluline saada taas pealinnas võimule. Reitingud näitavad ülisuurt võitu Keskerakonnale, kellele enam-vähem ühtlaselt järgnevad sotsid, reformierakondlased ja isamaalased. Võimalikke võimuliite oleks sisuliselt kolm: jätkab kolmikliit kui Eesti 200 välja jääb, tuleb Keskerakonna ja EKRE koalitsioon või Keskerakond ja üks kolmikust. Reformierakond haaras ilmselgelt viimasest variandist kinni ning pakkus end pruudiks esimesena.
Kindlasti on tüli üheks põhjuseks ka Reformierakonna jaoks piinlikkust tekitav reiting. Oli vägagi võimalik, et Reformierakond ei tee teist tulemust Tallinnas, vaid jääb sotside, Isamaa või mõlema selja taha. Aia tänav läks Pärtel-Peeter Perel aia taha, pingid on risti-rästi tänavatel, tänavad jäänuks pea pimedaks, prügikasteid vähemaks. Katastroof, aga … veel päästetav!
Koalitsiooni lõhkumisega ja linnapea Jevgeni Ossinovski süüdlaseks tegemisega saab tõmmata sotsiaaldemokraatide toetust alla ning ise tekitatud varemetelt taas võidukalt üles ronida. Suvel toimub mitteformaalne koostöö Keskerakonnaga ning pärast valimisi lüüakse käed juba ametlikult. Keskerakond on tagasi ja Reformierakond teinud järjekordsed käigud, mis neid võimul hoiavad. See kõik on poliitiliselt isegi arusaadav, aga piinlikult kehvasti väljamängitud. Aga kui valija seda ei karista, tuleb Reformierakonnale au anda. Nad tegid seda taas.