Aprillikuu tõi taas tänu indekseerimisele pensionitõusu. See on vajalik, sest pension peab käima kaasas elukalliduse kasvuga. Samal ajal on üha selgem, et Eesti tänane maksupoliitika ei arvesta pensionäridega piisavalt ning ohus on ka tulevased pensionärid.
Keskmise vanaduspensioni tõus on paberil tänavu 43 eurot kuus, ent kuna pensionäri maksuvaba tulu on külmutatud 776 euro juures, jõuab sellest inimesele kätte vaid 33,54 eurot ehk netotõus ca 4,2%. Hinnatõusud on viimastel aastatel olnud sellest numbrist suuremad.
Seega isegi juhul, kui meie pensionid nominaalselt tõusevad, maksustame me pensionäre rohkem, kui oleks mõistlik ja õiglane, kuigi OECD andmetel elavad meie pensionärid Euroopa suurimas vaesusriskis.
Mida see pensionäridele tähendab?
Pensionäride toimetulekut mõjutavad ka valitsuse muud maksupoliitilised valikud. Lätis pole mitte ainult vanaduspensionäride maksuvaba tulu 1000 eurot kuus, vaid tehtud ka otsus langetada põhitoiduainete käibemaksu. Otsus, mida meie valitsus kategooriliselt keeldub tegemast sihitult või ajutiseltki.
Homsed pensionärid peavad aga saama olla kindlad, et pensionidega ei mängita pidevalt poliitilist malet.
Toiduainete käibemaksu mittealandamine on valik, mis koormab suhteliselt rohkem väiksema sissetulekuga inimesi, sealhulgas paljusid pensionäre, sest nemad kulutavad suurema osa oma sissetulekust toidule ja muudele esmatarbekaupadele. Samal ajal jõuti tänavu välja käia plaan panna lapsed ja pensionärid maakonnaliinidel pileti eest maksma. Kuigi ministeerium loobus sellest mõttest, näitas see arutelu, milline on valitsuse suhtumine eakate toimetulekusse.
Seda, et pensionärid ei ole valitsuse maksupoliitiliste valikute keskmes, näitab ilmekalt ka maksuküüru kaotamine. Valitsus põhjendas seda sammuna, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Tegelikkuses said sellest kõige rohkem kasu kõrgema sissetulekuga inimesed, kuni 154 eurot kuus. Madalama sissetulekuga inimesed said sellest aga väga väikest leevendust.
Kes mäletab, siis veel 2023. aasta valimisreklaamis küsisid eakad telerist välja hüpanud tänase valitsuserakonna toonaselt juhil Kaja Kallaselt, et mida see kõik meile, pensionäridele, tähendab. Noh, vanaduspensionärid ei võitnud maksumuudatustest midagi. Ju seda tähendaski.
See teeb eriti nõutuks olukorras, kus valitsuse enda sõnul peaks inimeste toimetulek paranema. Kui keskmise palga saajale räägitakse maksureformi positiivsest mõjust ja suuremast netosissetulekust, siis pensionärile tähendab see seda, et tema reaalselt kättesaadav tulu ei kasva samas tempos. Nii suureneb lõhe töötavate inimeste ja pensionäride vahel veelgi.
Sissetulekute lõhe süveneb
See ei ole õiglane. Pensionär ei ole inimene, kelle kulud oleksid väiksemad või kelle toimetulek oleks vähem tähtis. Vastupidi, eakatel kulub sageli rohkem ravimitele, tervishoiule, transpordile ja igapäevasele toimetulekule. Liiga suur sissetulekute lõhe on halb nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult.
Uuringud näitavad, et suurem ebavõrdsus nõrgestab sotsiaalset sidusust ning võib pidurdada majanduskasvu, sest piirab väiksema sissetulekuga inimeste võimalusi tarbida, investeerida oma heaolusse ja osaleda ühiskonnaelus.
Tänaste lahenduste asemel on aga avalikkuses kostnud hoopis mõtteid pensionide indekseerimise pidurdamisest või ümbervaatamisest. See oleks väga vale tee. Pensioni indekseerimine ei ole mingi kingitus, vaid süsteemi osa, mille eesmärk on hoida pensionid eluga kaasas. Kokku ei saa hoida just nende arvelt, kelle võimalused oma sissetulekut ise parandada on kõige väiksemad.
Muidugi tuleb mõelda ka tulevaste pensionäride peale. Isamaa on soovitanud korduvalt II samba riigipoolsed sissemaksed peatada, kuid need arutelud on ohtlikud, sest võivad tähendada tulevikus väiksemaid pensione tänastele tööealistele. Arenguseire keskuse raport näitab, et inimene, kes on liitunud II sambaga, saab loota tulevikus tänu sambas teenitud tootlusele märksa kõrgemale pensionile kui see, kes pole II sambaga liitunud.
Tänased pensionärid vajavad selget sõnumit, et neid ei jäeta kõrvale. See tähendab vähemalt kahte asja: pensionide indekseerimist ei tohi nõrgendada ning pensionäride maksuvaba tulu tuleb tõsta. Homsed pensionärid peavad aga saama olla kindlad, et pensionidega ei mängita pidevalt poliitilist malet. Väärikas vanaduspõlv ei ole luksus, vaid elementaarne õiglus.