Viimasel ajal on Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise pooldajate narratiivi ilmunud lisaargumendina Narva näide, kus sealse volikogu liikmed ja nende kaudu linnavalitsus olevat riigiga Narva muuseumi pärast tülli läinud põhjusel, et on ametisse valitud Venemaa mõjusfääris olevate Venemaa kodanike poolt.
Narva linna vastasseis riigiga muuseumi nõukogus ei ole uus asi, sellel nähtusel on ammune ajalugu ja oma kulg: see kord plahvatab, kord rahuneb maha ja nii juba aastaid. Kas linnavõimu hoiakutes keskvalitsuse suhtes on süüdi Narva valijad? Loomulikult on süüdi. Kuid Narva valijad on valinud linnapeaks ka näiteks Katri Raigi, keda on keeruline kahtlustada samasugustes hoiakutes.
Samas on nii mõnedki teised Eesti omavalitsused ilmutanud opositsioonilisi hoiakuid valitsuse suhtes – mindud on väga sügavasse vastasseisu kuni kohtuni välja. Võtkem kasvõi hiljutine Tartu linna ning Põlva ja Räpina valdade kohtuskäik riigi vastu hooldusreformi küsimuses. Kas nii avalikus omavalitsuse ja riigi vastandumises on süüdi Tartu, Põlva ja Räpina valijad? Loomulikult on süüdi. Aga kas selle vastasseisu lõpetamiseks peaks muutma seadust ja võtma mingilt rühmalt Lõuna-Eesti valijatelt hääletamisõigus ära? Kõlab pehmelt öeldes absurdina.
Absurdselt kõlab ka püstitatud väide, nagu saaks Narva ja Eesti riigi konfliktseid suhteid osaliselt lahendada Narva valijatelt hääletamisõiguse äravõtmisega. Aga kui see ei aita? Kui Eesti ja teiste riikide, välja arvatud Venemaa ja Valgevene, kodanikest valijad valivad samasuguse volikogu, mis paneb paika samasuguse linnavalitsuse? Kelle hääletamisõiguse kallale peaks siis minema?
Kord antud põhiseaduslikke õiguseid ei ole nii lihtne ära võtta. Hääletamisõiguse äravõtmise pretsedenti kasutades avame akna võimalusele minna ka teiste õiguste kallale ning on võimatu ette kujutada, millise doominoefekti see võib põhjustada. Sellega tuleks olla väga ettevaatlik.
Tegelikult ei lahenda me Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmisega ühtegi riigiõiguslikku ega lõimumisprobleemi, vaid tekitame neid juurde. Nende kodanike seas ei ole kaugeltki mitte kõik putinistid, samas leiab kahjuks üksjagu putiniste ka Eesti kodanike ja nn hallipassimeeste ja -naiste hulgas. Kui võtta grupitunnuse alusel kelleltki õiguseid ära, siis mobiliseerib see nende inimeste toetajad ja kaasaelajad tegudele, mille tagajärjed võivad olla kordades suuremad, kaasa arvatud negatiivne mõju Eesti julgeolekule ja sisemisele stabiilsusele.
Ka riigireetmises süüdistatava tuntud poliitiku tuhanded valijad olid Eesti kodanikud, mitte Venemaa ega Valgevene omad. Võime ainult ennustada, kuidas käituvad valimistel needsamad Eesti kodanikud siis, kui nende rahvus- ja keelekaaslastelt olulised kodanikuõigused ära võetakse. Ida-Virumaa inimesena ma Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogudele head ei ennustaks.
Eduard Odinets: Narva ja riigi konfliktis ei ole süüdi Venemaa kodanikud