Reformierakondlasest peaminister Kristen Michali ja E200 välisministri Margus Tsahkna pressikonverents oli sobilik punkt pikalt ettevalmistatud, kuid kehvalt läbiviidud operatsioonis nimega „Peaminister Kristen Michali päästmine.“ Sündmused tõid küll viienda valitsuse nelja aasta jooksul ning tegid Michali esimesest valitsusest ühe lühimatest valitsusest Eesti ajaloos, kuid ei too ühiskonnas stabiilsust ega pikaajalist tõusu reitingutes.
Uus valitsus, mille kogutoetus on ca 15%, leiab, et Eesti vajab veel rohkem parempoolsust, mitte mõistlikke maksuotsuseid, toimetuleku parandamist või vigade tunnistamist. Juba jaanuaris andis sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets Kristen Michalile märku, et vaja on muutusi. Hinnad tõusevad, toetus koalitsioonile langeb. Rasked otsused mõjutavad inimesi valusalt. Sotsiaaldemokraatide väljaviskamine on kahtlemata muutus, kuid mitte see, mida massid ootasid.
Ajaloo kehvim vabandus
Nii nagu ajakirjandus küsis paarisrakendilt Michal-Tsahkna „kiuslikke küsimusi“, olid kiusajateks ka sotsid, kes hoidsid 39 mandaadiga erakonda tagasi. Nii andis Michal esimese asjana teada, et ettevõtete kasumi maksustamine tuleb ära jätta. See ettepanek oli laual ka sotsiaaldemokraatidel, kuid sotsiaaldemokraatidel on olnud selge põhimõte: maksutõuse ei saa lükata vaid Eesti peredele ja eakatele. Just seetõttu rääkisid sotsiaaldemokraadid partneritele ka näiteks pangamaksust, mille Reformierakond ühes sadade miljonite võimaliku maksutuluga külma rahuga blokeeris.
Tõsi, ära kavatsetakse jätta ka 2% eraisikute tuludelt alates 2026. aasta 1. jaanuarist, kuid see pole reklaamitud maksulangetus. Tulumaks siiski tõuseb tänaselt 22%lt 24%le aastal 2026. Käibemaksulangetusest ei olnud pressikonverentsil aga paraku sõnagi. Maksumuudatusteks vajalikud sajad miljonid pidavat saame aga lausa bürokraatia kokkuhoiust. See teeks muidugi silmad ette ka Elon Muski DOGEle, kes valimatult inimesi vallandab ja vajalikkegi projekte peatab. Kõlab õõnsalt, kuid jõudu tööle! Bürokraatia vähendamine on muidugi vajalik.
Kaamli selja murdnud toidusõda koalitsiooniesindajad sel korral enam nii aktiivselt ei puudutanud. Ju saadi isegi aru, et vabandusena on see kehvavõitu. Asi, mida saanuks kergesti parandada ja asi, mis on algusest peale olnud valesüüdistus. Toiduannetamise nõuded vähenesid kuuelt kolmene ning töös oli see ministeeriumis juba varasemalt – enne kui sotsiaaldemokraadid sealt uksest sissegi astusid. Kõikidest ajenditest, mille pinnalt on koalitsiooni lõhutud, oli see kahtlemata ajaloo halvim.
Kõrva riivas muudki. Nii väideti, et lõpuks saab tuumaenergiaga edasi liikuda. Tuumaenergiale põhimõttelist vastuseisu polegi – küsimus on tasuvuses ja mõttekuses. Michali-Kasemetsa-Alenderi juhitud kliimaministeerium ei ole paraku andnud kindlust, et Eestile on tuumaenergiat vaja. Madala reitingu üheks põhjuseks ei olnud mitte sotsiaaldemokraadid, vaid tuuleenergiaga seotud kaos, mis Reformierakonna kuvandit ja tõsiseltvõetavust õõnestas. Parim paber, mis suudeti toota, oli Igor Taro käes ETV Esimeses stuudios – pastakaga joonistatud graafik. Ja nüüd teeme tuumajaama?
Ja kahtlust ei tohi tekkida selles, et kaitsekulude tõstmine olnuks sotsiaaldemokraatidega keeruline küsimus. Vastupidi, tänases julgeolekuolukorras on see hädavajalik samm, mille pakkus erakond välja juba varasemalt.
Stabiilne maailmavaade
Eesti200 esindaja Margus Tsahkna peatus pikalt sõnadel maailmavaade ja stabiilsus ning sellel, mida inimesed ootavad. Kui Eesti200 nüüd tõepoolest need mõisted ära defineerib ning inimeste ootusi mõistab, on see muidugi positiivne. Kuid tõenäoliselt ei olnud sotsiaaldemokraadid siiski nendel tõdemustel risti ees. Seda kõike võinuks avastada ka varem.
Poliitilist stabiilsust on muidugi raske ette kujutada. Eesti200 reiting ei ole pelgalt number, vaid saab kajastuma juba peatselt ka kohalike valimiste valimistel. Kuigi Tsahkna ütles, et nüüd tuleb üks selge erakond (mõeldes tegelikult koalitsiooni), on selles põhjust siiski kahelda. Erakonnal on vaja Reformierakonna varjust välja hüpata või muidu on kõik. Kaasa noogutades on tulevik teada ning Tsahkna sõnad saavad prohvetlikuks – tulebki sisuliselt üks erakond. Reformierakond neelab väikevenna alla.
See on aga probleem ka Michalile endale. EKRE on välistatud, Keskerakonda ei taheta, sotsiaaldemokraadid visati välja ja Isamaa saatis Reformierakonna puu taha. Sellel õhkõrnal koalitsioonil tuleb vastu pidada veel kaks aastat. Erakonnaga, kes võitleb oma eksistentsi nimel. Kas see on ikka reaalne?
On väga võimalik, et Michali avantüür jääb tema viimaseks ning erakonna esimehe tooli haarab peagi keegi teine. Juba oktoobris on esimene tõetund, kas Michali päästmine õnnestus või oli reitingu- ja toidusõda asjatu risk.