Andre Hanimägi: Jõulud ei tohi saada kiirlaenuvõlglaseks saamise ajaks

Jõuluajal soovime oma lähedastele parimat ning eriliselt näitame seda välja osteldes. Eesti poodide käive kasvab detsembrikuus kordades. Paraku võib hea kavatsus või jõuludega kaasnev surve tuua läbimõtlematuid otsuseid. Neid, kelle sissetulek ei võimalda jõulusoove täita lisavahenditeta, peibutab kiirlaen.

Eestis on tagatiseta tarbimislaenud ehk nn kiirlaenud küll laiemalt kontrolli all, kuid probleem pole kaugeltki kadunud. Hapu laen pole üksikute probleem. Riik peab olema tugev partner tarbijate kaitsmisel ning pakkuma lahendusi, et hoida inimesi võlaspiraali kukkumas.

Hädas iga neljas

Eestis oli 2024. aasta septembri seisuga üle 403 000 krediidilepingu krediidiandjate (mitte pangad) juures, mille jääk ulatus 1,5 miljardi euroni. Krediidilepingute viivises olevate osakaal on jäänud 24% juurde, mis tähendab, et pea veerand laenulepingutest on probleemsed. Kiirlaenud ahvatlevad oma kergesti kättesaadavate tingimuste ja kiire väljamaksega, mis eriti jõulude ajal võib tunduda kerge väljapääsuna.

Riik on teinud mitmeid olulisi samme, et tarbijaid kaitsta. Näiteks peavad 2025 aastal omama inkassofirmad tegevusluba ning alluma finantsjärelevalvele. Lisaks liigutakse viimaks edasi positiivse krediidiregistriga, mis võimaldab laenuandjatel näha paremini tarbija võimekust, tema võetud laene ja kohustusi.

Ettepanekuid on teisigi. Finantsinspektsioon pakub kehtestada ühtne krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhte regulatsioon, mis tagaks krediidivõimelisuse hindamise ühetaolisuse. See tähendaks laenuvõtja ühtset hindamist. Kui sama inimene ei saa oma kohustuste ja sissetuleku tõttu laenu ühe pakkuja juures, ei saaks ta seda ka teise ukse taga. Seegi ettepanek aitaks vältida maksujõuetuse riski.

Võlg pole vaid võõra oma

Kui ühelt poolt võiks ju tõdeda, et laenamine ning võlgu jäämine on igaühe enda probleem, siis tegelikult mõjutab see perekondi ja ühiskonda laiemalt. Võlg toob konflikte, sotsiaalset ebavõrdsust ja tõrjutust ning vähendab heaolu ja kindlustunnet kogukonnas laiemalt. See toob kaasa lisaks kaudsetele kuludele ka otsesed. Inimesi tuleb toetada läbi sotsiaalsüsteemi, võlaspiraalis väheneb motivatsioon käia tööl, teenida ausat palka ja maksta makse. Need asjad on kõik omavahel seotud.

Eesti majandus on juba kümnendat kvartalit languses. See on kurb tõdemus ning peame paraku tunnistama, et väga paljudel meie kaasmaalastel on tõusnud hindadega raske toime tulla. Mure paneb inimesi haarama igat abinõu. Kuigi senised algatused on vajalikud, peame arutlema veelgi jõulisemate meetmete üle: olgu selleks piirang otsepostiga saadetud reklaamile või keeld võlgu võtta 24/7, vähendamaks impulsiivseid ja läbimõtlemata otsuseid. 

Sotsiaaldemokraadid näevad ka vajadust krediidikulukuse maksimummäära alandamise ja viivistele lae kehtestamise järele. Toetamist väärib ka finantsinspektsiooni ettepanek luua finantsombudsmani ametikoht. Finantsombudsmani juures saaksid tarbijad kiirelt ja odavalt lahendada vaidlusi krediidiandjatega. See tagaks tarbijate parema kaitse ning hoiaks ära pikaajalised kohtuvaidlused, vähendades ühtlasi ka kohtute tööd. Eelmisel aastal jõudis seoses laenuvõlglastega kohtusse 15000 avaldust.

Kingitused ja pidustused ei tohi tulla võlarõõmu hinnaga. Selleks peab igaüks mõistma vastutust ja olema teadlik riskidest. Riigi roll on teha võimalikult palju selleks, et tagatiseta tarbimislaenu võttes on inimene informeeritud ning takistama tal seda teha siis, kui peaks olema vägagi arusaadav kõigile, v.a inimesele tihtipeale endale, et uus laen ei ole lahendus, vaid süvendab probleemi.