Kuna loovisikute töö ja tasu on heitlik, peab riik kehtestama õiglasema, aastapõhise sotsiaalmaksu süsteemi, mis tagab neile katkematu sotsiaalkaitse.
Me oleme justkui harjunud Eesti rikkaliku ja särava kultuurieluga. Kultuurist osasaamine pakub ülevaid hetki ja unustamatuid elamusi, aitab maailma mõtestada ja avaramaks teha. Rääkimata sellest, et meie kultuur ja selle järjepidevus on üks rahvusliku identiteedi alustalasid.
Kultuuri loovad inimesed teevad enamasti oma tööd tõelise kire ja pühendumusega, kuid ei saa sageli selle eest väärilist tasu. Paljudele vabakutselistele loovisikutele on Achilleuse kannaks ravikindlustuse puudumine või arstiabi katkendlik kättesaadavus, mis mõnel juhul võib päädida eluohtliku olukorraga.
Põhjus peitub loometöö iseloomus ja selle tasustamise eripärades. Vabakutselised loojad teenivad elatist mitmesuguste projektide, tellimuste, autoritasude, stipendiumide, litsentsitasude, esinemiste või oma teoste müügiga. Aasta üksikutel kuudel võivad nad saada oma töö eest suuremaid summasid, aga teistel kuudel olla puhta ilma sissetulekuta, kuigi teevad ka siis tööd.
Näiteks kirjanikud saavad vahel aastas vaid korra oma raamatu eest autoritasu, näitlejad ja muusikud töötavad tihti hooajaliselt või lühiajaliste lepingute alusel. Nüüdne tervisekassa süsteem on üles ehitatud sellele, et ravikindlustuse tagavad igakuised maksulaekumised, mis paneb loovisikud palgatöötajatega võrreldes ebavõrdsesse seisu. Aasta kohta on inimese eest sotsiaalmaksu küll piisavalt tasutud, kuid tema ravikindlustus katkeb, sest maksed ei ole jaotunud kuude kaupa ühtlaselt. Kahtlemata ei ole see õiglane.
Paljude loojate puudulikud, vahel ka olematud sotsiaalsed garantiid on olnud pikemat aega terava probleemina üleval. Teatav läbimurre toimus 2024. aasta talvel, kui seadustas algatatud eelnõu, mis parandas oluliselt nende loojate olukorda, kelle loometööd rahastab kultuurkapital. Varasema loometegevustoetuse asemel hakkas kultuurkapital maksma loometöötasu, millelt tasutakse ka kõik maksud.
Loometööks ette nähtud tasu makstakse inimestele juba mitmendat aastat välja igas loomeperioodi kuus, sellega kaasneb ka ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Kui ma toonase komisjoni esimehena neid muudatusi kaitsesin, siis tunnistasin, et lahendus ei ole kõikehõlmav ja edaspidi tuleb astuda järgmised sammud, et sotsiaalkaitse laieneks ka teistele loomeinimestele.
Nüüd on see aeg käes. Sotsiaaldemokraadid tulid sel nädalal välja algatusega, mille eesmärk on tagada ebaregulaarse sissetulekuga loovisikutele rulluva sotsiaalmaksu põhimõttel ravikindlustus. Tegime valitsusele ülesandeks töötada hiljemalt 1. novembriks välja seaduseelnõu, mille alusel luuakse rulluva sotsiaalmaksu süsteem, mis arvestab pikema sotsiaalmaksu tasumise perioodiga – ilmselt on kõige mõistlikum variant minna kuupõhiselt arvestuselt üle aastapõhisele.
Kui loovisiku sissetulek on hooajaline või aasta peale hajutatud, peab ravikindlustuse saamiseks olema sotsiaalmaksu tasutud vähemalt miinimummahus.
Ootame, et valitsus esitab koos eelnõuga ülevaate vajalikest infotehnoloogilistest muudatustest maksu- ja tolliameti ning tervisekassa andmevahetuses, et rulluva sotsiaalmaksu arvestust oleks võimalik rakendada automaatselt ja inimese jaoks võimalikult bürokraatiavabalt.
Eelnõu puudutab eelkõige loomeliitudesse kuuluvaid loovisikuid: kirjanikke, tõlkijaid, kunstnikke, heliloojaid, näitlejaid, lavastajaid ja koreograafe. Samuti muusikuid, disainereid ja fotograafe, kelle sissetulek on kas projektipõhine või hooajaline või põhineb autoritasudel ning kes ei ole püsivas töölepingulises suhtes. Tingimus on, et nende töö eest on sotsiaalmaks tasutud.
Süsteem peab olema avatud kõigile professionaalsetele loovisikutele. Vastasel juhul jääks osa inimesi üksnes vormilise põhjuse tõttu kaitseta.
Ravikindlustuse puudumine või selle katkendlik omamine paneb inimesed haprasse olukorda. Nii pole võimalik regulaarselt arstlikus kontrollis käia. Kui lükata arsti poole pöördumine edasi, siis tervisemured ja ka kulud suurenevad. On hästi teada, et haiguste varajane avastamine ja õigeaegne ravi aitab hiljem tervisekassal kümneid miljoneid eurosid kokku hoida.
Loodan väga, et valitsus ei heida sotsiaaldemokraatide eelnõu üle parda. Selleks peab kultuuriminister Heidy Purga koalitsioonis tugevalt jala maha panema ning seisma otsustavalt Eesti kultuuri ja kultuuriinimeste eest.
Tean, et kultuuriministeerium on selle tõsise probleemiga päris süvitsi tegelenud. Seega, kui on poliitilist tahet, siis suudetakse sügiseks välja töötada ka vajalik eelnõu, et jõuaks enne järgmisi parlamendivalimisi rulluva sotsiaalmaksu põhimõtted kinnitada. Tegu ei ole ju uue riikliku toetuse, vaid paindliku ja õiglase sotsiaalmaksu arvestamise korraga neile loojatele, kelle sissetulek on heitlik, kuid kelle töö eest on sotsiaalmaks tasutud. Loovisikud vajavad kaitset, selle andmine ei käi riigile üle jõu!