Jürgen Ligi seisukoht käibemaksu osas ei ole üllatav, kuid tema esitatavad argumendid on auklikud. Paratamatult tekib rahandusministri seisukohtadega tutvudes – näiteks teisipäeva hommikul „Terevisioonis“ – soov teha järeldus: kõik riigid, kes on käibemaksu toiduainetele alandanud, on rumalad. Täiesti arulagedad. Sealhulgas näiteks Saksamaa, Rootsi, Norra ja Soome.
Rahandusministri vastuargument käibemaksu langetamisele – madalam käibemaks ei tähenda alati madalamat hinda – vastab tõele. Põllumajanduses ja toidutootmises tegutsevad inimesed teavad, et lisaks maksudele mõjutavad tootmis- ja müügihinda ka mitmed teised olulised muutujad, sh elektri hind, töötajate kulu, sisendhinnad, ilmastikuolud, toetused jne. Samuti võiksime küsida, mis oleks siis, kui neis riikides oleks veel kõrgem maksumäär? Ning vastupidi: kui käibemaks mitte midagi ei mõjuta, miks me siis seda veel enam ei tõsta või langeta? Ei kõla loogiliselt.
Kuidas inimeste ostujõudu toetada, hindade kasvu ning inflatsiooni pidurdada? Valitsuselt ei ole tulnud ettepanekuid, kuidas olukord lahendada, veel vähem – tegevusi, mis oleks selleks ette võetud. Rahandusminister väidab, et laenudefitsiit on laes ning eelarvet me rohkem miinusesse lasta ei saa. Küsin siis: kes selle olukorra tekitas? Õhku jääb ka küsimus, kuidas sai siis valitsus üldse kaaluda kütuseaktsiisi vähendamist, kui eelarves raha ei ole?
Rahandusminister viitab, et kõrgema sissetulekuga inimesed ostavad toiduained rohkem ning maksavad ka enam maksu. Õigus, kuid madalama sissetulekuga inimesed maksavad ära oluliselt suurema osa palgast või muudest sissetulekutest tarbimismaksude, sh käibemaksu näol. Ning see koormus kasvab veelgi, näiteks Jürgen Ligi välja toodud maksuküüru kaotamine mõjutab pigem kõrgema sissetulekuga inimeste olukorda, sest madalama sissetulekuga inimesed ei võida sellest peaaegu üldse. Kokkuvõttes suurendab see aga ühiskonna ebavõrdsust ja rahuolematust.
Eelmisel nädalal oli põllumehed traktoritega tänavatel. Paljud neist, kellega suhelnud olen, on seisukohal, et käibemaksu alandamine toob mõistlikud hinnad. See võimaldab omakorda inimestel tarbida rohkem kohalikku toitu. Käibemaksu alandamise sooviga on nüüd välja tulnud ka kaupmeeste liit. See tähendab, et sellised väljaütlemised valitsuse esindaja poolt loovad ettevõtjate jaoks usaldamatust, kuid ei paranda ei meie ostuvõimet ega lahenda elukalliduse probleemi.
Veel väidab Jürgen Ligi, et toiduainete käibemaksu langetamine maksaks riigile 500 miljonit, jättes märkimata, et vaid juhul, kui kaotame käibemaksu kõigile toiduainetele täielikult. Sotsiaaldemokraadid tegid aga ettepaneku alandada toiduainete käibemaksu üheksale protsendile ning sedagi peamistes toidugruppides – teraviljasaadused, liha- ja kalatooted, piim, juust, munad ning aedviljad. Ehk siis peamiselt kohalikud toiduained, mida igapäevaselt tarbime. Sel juhul oleks kulu eelarvele aastas 170 miljonit eurot.
Ning lõppude lõpuks on analüüsimata ka toidu käibemaksu alandamise positiivne mõju – näiteks võib kasvada inimeste ostujõud ning raha jääb teisteks ostudeks, kus käibemaks ei ole soodsam. Samuti kasvab eeldatavasti põllumajanduse ja toidutootmise üldine võimekus, mis parandab majandust ning tulevikus ehk ka meie ekspordiväljavaateid.
Piret Hartman: Jürgen Ligi ei pea rumalaks vaid eestlasi, vaid ka pea kõiki Euroopa riike