Sotsiaaldemokraadid olid valitsuses ligi kaks aastat ja võivad tehtuga, ilmselt on õigem öelda, et ka nende survel tegemata jäetud otsustega rahul olla.
Pean siin silmas olulist saavutust sotsiaalvaldkonnas, kus suudeti hoida ära surve koalitsioonis pensionite külmutamise ja/või indeksi muutmise osas. Pension tõusis 1. aprillil 5,7 protsenti ehk keskmine pension on nüüd 774 euro asemel 817 eurot ja rahvapensioni uueks suuruseks on 393 eurot.
Ka opositsioonis olles ei tohi nüüd pead norgu lasta! Selles rollis tuleb samuti teha tööd ja esimesed viljad on ka nopitud. Nimelt tegin sotsiaalkomisjonis ettepaneku peatada valitsuse algatatud seaduseelnõu, mis oleks muutnud puudega laste erihoolekande järjekorda panemise aega 16. eluaastalt 18. eluaastale. See õnnestus!
Komisjoni survel muudetigi avalduse esitamine erihoolekandeteenuse kohale taas 16. eluaasta peale. See on küll väike töövõit, aga tagab paljudele meelerahu ega tekita juurde probleeme ja uusi omastehooldajaid. Tõsi, praeguselt valitsuselt ja konkreetselt sotsiaalministrilt ootaks küll algatusi, et nii üldhooldus kui ka erihoolekanne saaksid täiendavaid vahendeid, oleksid jätkusuutlikud ning tagaksid hädavajalike teenuste kättesaadavuse.
Riigi ja ka omavalitsuste tugevust hinnatakse selle järgi, kuidas suudetakse tagada hool kõige nõrgemate eest. Praegu on meil veel pikk tee minna, kuid tean, et sotsiaaldemokraadid on valmis oma jõu ja nõuga siin appi tulema. Töötame selle nimel, et lastest eakateni ehk kõigile oleks tugi vajadusel tagatud.