Viimaste kuude jooksul oleme pidanud tunnistama, kuidas Eesti valitsuse rohepoliitika on liikunud lootusrikkast tulevikuvaatest tagasi minevikku. Peaministripartei juhtimisel ja Eesti 200 kaasabil on lammutatud need alused, millel peaks rajanema looduskaitse, kliimavastutuse ja ausa majanduse vaheline tasakaal.
Tagaselja kahandati laiapindne kliimaseadus “kliimakindla majanduse seaduseks” – Reformierakonna loosungiks, mis peidab endas loobumist selgetest eesmärkidest ja vastutusmehhanismidest. Seadus, mis ei julgusta üleminekut kestlikule majandusele ega paku lahendust CO₂-heite kasvu pidurdamiseks. Vastupidi – see seadustab stagnatsiooni, mitte edasiminekut, andes järjekordse hoobi Eesti majanduse konkurentsivõimele.
Valitsus räägib bürokraatia vähendamisest, kuid tegelikult plaanitakse looduskaitse “tõhustamise” nime all lihtsustada piiranguid, et anda rohkem jõudu ja õigust just nendele, kes juba niigi meie ühiseid ressursse üle ekspluateerivad.
Kestlik areng ei saa pühenduda kasumile
Tiit Maran on kirjutanud, et looduskaitse ei saa piirduda kaitsealade piirjoontega, see peab läbima kogu meie maad ja mõtlemist. Aga kui loodust nähakse ainult ressursina, mitte eluskooslusena, siis ei saa rääkida sidusast ühiskonnast ega tulevikukindlast majandusest.
Nüüdne koalitsioon on otsustanud hoida kinni vananenud tööstuspoliitikast ja põlevkivisõltuvusest selle asemel, et investeerida päriselt kestlikusse, innovatsiooni ja noorte tulevikku.
Züleyxa Izmailova on kirjutanud, et Ukraina – riik, mis kaitseb end iga päev Venemaa rünnakute eest – suutis koostada ja vastu võtta kliimaseaduse vaid kaheksa kuuga ning seadis aastaks 2030 eesmärgid, mis on Eesti omadest ambitsioonikamad. Miks Eesti ei saa? Sest Reformierakond ei taha.
Sotsiaaldemokraatidena ei saa me vaikides pealt vaadata, kuidas valitsus ohverdab looduse ja tuleviku kitsaste majandushuvide nimel. Me teame, et sotsiaalne õiglus algab loodusest – puhtast elukeskkonnast, mida saavad nautida kõik, mitte ainult need, kel on võimu või kinnisvara. Me teame, et kestlik areng eeldab läbipaistvust, hoolivust ja ühise hüve eelistamist kasumile.
Praegune valitsus ei esinda neid väärtusi. Ta esindab lühinägelikku kasuarvestust, mis tõrjub eemale noored, ohverdab tuleviku ja lubab meie ühisel kodul – loodusel – vaiksel häälel hääbuda.
Sotsiaaldemokraatide ülesanne on jääda loodushoiu ja kliima eest seismise selgrooks. Mitte ainult Riigikogus, vaid ka omavalitsustes, kogukondades ja tänavail. Meie töö ei lõpe ühegi ministrivahetuse ega valimistsükliga – see kestab seni, kuni Eesti poliitika saab olema samaväärselt õiglane nii inimese kui ka elurikkuse suhtes. Sest tulevik algab just siin ja praegu – ja ainult siis, kui me seda ühiselt kaitseme.