Kohaliku toidu kättesaadavus on osa meie riigi julgeolekust, mõjutades oluliselt inimeste hakkamasaamist ja tervist. Kohalik toit määrab ka majanduse, eeskätt põllumajanduse konkurentsivõime. Kuigi sektoris töötavate inimeste arv on väike, tulenevalt eelkõige kõrgest automatiseeritusest, on põllumajandus ja toidutoomine Eesti ekspordis märkimisväärsel teisel kohal.
Statistikaameti teatel tõusis Eesti elukalliduse muutust näitav tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5 protsenti. Indeksit mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinna tõus.
Kuigi me pole kaugeltki Euroopa rikkaimate hulgas, on meie toidu ostukorv juba praegu hinna poolest oluliselt üle Euroopa keskmise. Oleme Euroopa Liidus toiduhindade osas esikümnes. Samuti on Eestis toiduhindade tõus olnud üks Euroopa kiiremaid. Juulis lisandus kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaks.
Regionaal- ja põllumajandusministrina töötades otsisin antud probleemile erinevaid lahendusi. Kuna hinna mõjutegureid on mitmeid, pakkusin välja erinevaid võimalusi. Näiteks taastuvenergia tasu võimalik langetamine suurtootjatest toidutootjatele või põllumajandusettevõtetele. Rohkem võiks tähelepanu pöörata toidukaupade tarneahela toimimisele ja ebaausate kaubandustavade vältimisele. Ühe võimaliku lahendusena on teised riigid kasutanud aga toidule käibemaksu alandamist, mille oma ministriametis ka fookusesse võtsin.
Praegu ei ole Euroopa Liidus toiduainete käibemaksu soodustust kasutusele võtnud ainult kolm riiki – Taani (25), Leedu (21) ja Eesti (22). Kuigi ka Soomes tõusis 2024. aasta sügisel käibemaksumäär 1,5 protsendipunkti võrra, ei rakendu suurenenud maksumäär ainsana toidukaupadele. Soomes on toiduainete käibemaks 14 ja Rootsis näiteks 12 protsenti.
Kuigi käibemaksu alandamisel on kindlasti mõju riigieelarvele, võimaldab see inimestel osta mõistliku hinnaga kohalikku toitu. Uuringud juba näitavad, et eestimaalaste valmisolek osta kohalikku toitu on viimaste aastate jooksul oluliselt vähenenud. Suurem tarbimine ning seega ka nõudlus võimaldab lisaks inimeste paremale toimetulekule sektorit arendada. See panustab aga omakorda majanduse ja maksude kaudu riigile tagasi.
Seega – ka praeguses julgeoleku olukorras ei saa jääda inimeste toimetulek ja võimalus tarbida mõistliku hinnaga kohalikku kvaliteetset toitu tahaplaanile. Peame olema valmis astuma samme lahenduste suunas, et kohalik värske ja hea toit oleks kättesaadav ka tulevikus kõigile ning meie põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tagatud.