Olen tartlane, siin üles kasvanud, siia tagasi tulnud, sest see on minu kodu. Minu Tartu on linn, mis kohandub inimese järgi, mitte vastupidi. Minu Tartu algab usaldusest. Igapäevane töö ja avatus on see, mis usaldust tõeliselt teenib ja hoiab Tartu vaimu värske. Ärme jääme mugavustsooni kinni, isegi kui see on ahvatlevalt lihtne. Julgeme rohkem katsetada, harjumusi murda, hoogu anda.
Kui 1999. aastal Tartule tunnuslauset otsiti, sai kolmanda koha «Voolav vaim ei vanane». Kuigi Tallinna kõrval peetakse Tartut tihti ja ebaõiglaselt uimaseks, tundub sealt praegu kätte paistva poliittralli kõrval selline hinnang isegi komplimendina. Tartut on ikka iseloomustanud terve mõistuse võidukäik.
Sellest hoolimata vajab ka Tartu vaim uut hoogu, sest mis ei liigu, väsib. Tartu peab olema teel, liikumises, sest muutus sünnib seal, kus on julgust otsida.
Tartu vaim on elus siis, kui iga tartlane tunneb: see linn hoiab mind. Aga selline tunne ei teki juhuslikult, see tuleb teha võimalikuks otsustega, mis arvestavad inimestega, mitte ainult numbrite ja protsentidega. Linn peab vastama oma inimeste tegelikele vajadustele, olgu nad tudengid või õpetajad, ärimehed või üksikvanemad, eakad või noored.
Mida teha, et Tartus oleks kõigil hea elada? Kõigepealt peab olema kodu, kus elada, selle kõrval peab avalik ruum olema inimsõbralik igal pool linnas. Viimaks peab inimene tundma, et temaga arvestatakse.
Inimkeskne linn
Esiteks vajab Tartu selget kodupoliitikat, mis ei allu üksnes kinnisvaraturu loogikale, vaid ennekõike hoolimisele, analüüsile ja andmetele. Linn ei ole äriprojekt, vaid kodu. Taskukohane kodu peab olema võimalik nii noortele, peredele kui pensionäridele. See tähendab, et noored saavad vabalt pere luua ja iseseisev elu on võimalik mistahes vanuses. Lühikeste vahemaade linn tähendab, et töö, kool ja pood on kodu lähedal, et lasteaia- või hooldekodukoht on tagatud seal, kus inimene elada soovib.
Renoveerimisel vajavad korteriühistud tuge, mitte vaid soovitusi või karmistuvaid nõudeid. Kodu ja kodulinn peab olema koht, kus inimene tunneb end hoitud, mitte survestatud.
Inimkeskne linn tähendab, et teenused on seal, kus on inimesed: laps saab ise kooli, eakas julgeb tänaval liikuda, noor leiab vaimse tervise toe. Meeldiv kodu ei tohiks olla loteriivõit, vaid põhiõigus. See on linna, mitte üksikisiku vastutus.
Teiseks on oluline keskkond. Linnaplaneerimine pole vaid majade ja teede joonistamine – see on iga inimese igapäevaelu kujundamine. Kas laps saab turvaliselt üksi kooli? Kas eakas pääseb ise poodi või parki? Kas tänaval on piisavalt pinke? Kas ühissõiduk viib sinna, kuhu on vaja? Kui need vastused on «ei», pole me inimkeskse linnani veel jõudnud.
Me ei pea autoga sõitmist keelama ega kedagi rattasadulasse sundima, aga peame pakkuma valikuid. Jalakäijasõbralik kesklinn, eraldatud rattateed, 30 km/h piirkiirus – need muudavad linnas liikumise stressi asemel rõõmuks. Kõik ei pea liikuma ühtmoodi, aga igaüks peab saama liikuda väärikalt, turvaliselt ja iseseisvalt.
Kolmandaks: tark linn ei tähenda ainult digiteerimist või nutikaid andureid. Tark linn panustab huviharidusse ja toetab noorte häält, loob kogukonnakeskusi kõigis linnaosades ja hoiab hariduse kõrget taset igas vanuses õppuritele. Osa tarkusest on ka läbipaistev juhtimine, ausad otsused ning oskus eksida ja sellest õppida. Tark linn tähendab linna, kus arvestatakse võimalikult paljude, mitte ainult nende vajadustega, kelle hääl on kõige valjem.
Edasi viib usaldus ja kaasamine
Elu on õpetanud, et pealiskaudsed otsused maksavad topelt. Populism ei vii edasi. Edasi viib usaldus ja kaasamine – kõigile enim kasu toov kokkuleppedemokraatia, nagu ütleb õiguskantsler Ülle Madise. See tähendab, et iga hääl loeb, aga ükski hääl ei käi teistest automaatselt üle. Linna juhtimine ei ole Exceli tabel, vaid oskus märgata inimest. Arhitektina tean, et erinevate kasutajate vajadustega tuleb arvestada. Empaatia ja kujutlusvõime on märksõnad, milleta ei saa teha head arhitektuuri ega juhtida linna.
Tõelised muutused sünnivad siis, kui on julgust ka teistmoodi teha ja katsetada, oskust näha inimest, mitte numbrit. Planeerimine ja ehitamine peab muutuma lihtsamaks ja esimesed sammud on selle nimel juba tehtud, kuigi suure laeva keeramine ei ole lihtne. Ruumivaldkonna osakondade tööd on muudetud, et asjad liiguks kiiremini ja arusaadavamalt. Pikalt tühjana seisnud aladele on algatatud detailplaneeringud Holmi ja sadamakvartalisse, mis koos Siuru kultuurikeskuse projektiga annavad Tartu südalinnale peagi täiesti uue, nüüdisaegse ja inimsõbraliku kuju.
Olen tartlane, siin üles kasvanud, siia tagasi tulnud, sest see on minu kodu. Minu Tartu on linn, mis kohandub inimese järgi, mitte vastupidi. Minu Tartu algab usaldusest. Igapäevane töö ja avatus on see, mis usaldust tõeliselt teenib ja hoiab Tartu vaimu värske. Ärme jääme mugavustsooni kinni, isegi kui see on ahvatlevalt lihtne. Julgeme rohkem katsetada, harjumusi murda, hoogu anda.