Lugupeetud linnavolikogu liikmed, austatud ajakirjanikud ja head tallinlased!
Esiteks, mul on hea meel siin teie ees seista. Volikogu esimehena vedasin eest seda põhimääruse muudatust, et tõepoolest umbusaldatavad tuleksid volikogu ette ja vastaksid ka linnavolinike küsimustele. Mäletame seda aega, kui Keskerakond oli ainuvõimul ja opositsioon esitas umbusaldusavaldusi, siis umbusaldatavad isegi ei suvatsenud kohale tulla, et selgitusi jagada. Mina usun, et umbusaldus on tõsine demokraatlik protseduur ja kui linnavolinikel on küsimusi, siis loomulikult nendele umbusaldatav peab vastama ja mina seda teen igal juhul väga hea meelega.
See linnavalitsus on olnud ametis 1 aasta, 2 kuud ja 24 päeva — kokku 451 päeva. Ja loomulikult ei ole selle aja jooksul võimalik kõiki kuhjunud probleeme lahendada. Ja väga paljud nendest reformidest ja otsustest, mis on selle aja jooksul tehtud — eks nende viljad valmivad ka aegamööda.
Meie soov algusest peale oli linnajuhtimist muuta. Muuta seda professionaalsemaks, sisulisemaks, strateegilisemaks ja loomulikult ausamaks. Selle tarbeks oli see muudatus kahtlemata vajalik — et need varasemalt kinnistunud võimu mustrid, mida me nägime, saaksid lahti raputatud, ja meil oleks võimalik tõepoolest tuua uut värsket kompetentsi ja teistsugust linnajuhtimise kultuuri.
Ja ma möönan loomulikult, et need muudatused on vaieldavad. Volikogu ongi demokraatlik kogu, kus erinevatel erakondadel ongi erinevad nägemused, kuidas ühte või teist küsimust korraldada. Ja eks siin volikogus nende üle me peamegi vaidlusi pidama.
- Linnaplaneerimine
Üks olulisemaid saavutusi, mis võib-olla jääb igapäevasele linnaelanikule kaugeks, aga sisuliselt on linna arengu aluseks, on linnaplaneerimine. Need muudatused, mis me oleme ellu kutsunud, algasid küll veidi varem, Madle Lippuse juhtimisel. Struktuuri uuendati, aga eelmisel aastal me konsolideerisime kogu linnaplaneerimise kompetentsi ühte ametisse — ruumiloome osakond, mis enne toimetas eraldi, nüüd töötab linnaarhitekti juhtimisel linnaplaneerimise ametis koos. Tulemus on juba näha: selle aasta esimese poolaastaga oleme teinud rohkem planeeringuotsuseid kui eelmisel aastal kokku. Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on menetluskiirus kolmekordistunud. Keskmine menetlusaeg on vähenenud 700 päeva võrra — see on kahe aasta jagu paranemist. Nüüd ei möödu peaaegu ühtegi linnavalitsuse istungit, kus me ei teeks täiendavaid planeeringute vastuvõtmise või kehtestamise otsuseid.
- Sport ja läbipaistvus
Kui me räägime spordist, siis kahes võtmes. Esiteks — spordikorruptsiooni küsimused. Ja tõepoolest, kui härra Terik ütles, et sisekontrolöri teenistus on hakanud töötama palju avalikumalt kui seni, siis see vastab tõele. Varem jõudsid linna sisekontrolöri memod ainult linnapea kätte, ülejäänud linnavalitsuse liikmed isegi ei teadnud, et kontrolör on selliseid hinnanguid andnud. Need jäid tihti linnapea sahtlisse. Näiteks juhtumid seoses Tallinna hambakliinikuga või Tondiraba jäähalliga.
Oleme teinud kaks olulist otsust. Esimene — spordiasutuste ja -keskuste konsolideerimine alates selle aasta algusest uue professionaalse juhtimise alla. Seda juhib Kultuuriministeeriumi vastava valdkonna endine asekantsler. See on juba aidanud olukorda parandada.
Teine — sporditoetuste süsteemi reform. 1. septembrist kasvab noortespordi pearaha 75% — 12 miljoni euroni aastas. Toetus jõuab 38 000 lapse ja nooreni, sealhulgas ka lasteaiaealised. Liikumisharjumused peavad tekkima juba noores eas. Oleme muutnud kogu rahastussüsteemi läbipaistvamaks ja arusaadavamaks, et kõik spordialad saaksid võrdsema ligipääsu rahastusele.
- Juhtimise tõhustamine
Me oleme muutnud linna juhtimist oluliselt tõhusamaks. Selle taga on olnud sisulised reformid – lisaks juba mainitud spordivaldkonna reformile ka kultuuriasutuste reform, mis seisab veel volikogus ees. Loodetavasti see kiidetakse heaks. Samuti puudutab see sotsiaalasutusi: väiksemate asutuste ühendamist linnaosades ning erinevate teenuste konsolideerimist – selleks, et teha seda tööd efektiivsemalt.
Tänaseks oleme koondanud 212 ametikohta linnasüsteemis. Linna kokkuhoid sellest on üle 6 miljoni euro. Kui küsitakse, mille arvelt Tallinn tõstab õpetajate palku alates 1. septembrist – olgu see koolis, lasteaias või huvikoolis, 100 euro võrra –, siis see ressurss tuleb just nimelt sisuliste reformide arvelt. Me oleme vähendanud raiskavat bürokraatiat ja suunanud vabanenud vahendid sinna, kus neid päriselt vaja on.
- Munitsipaalpolitsei ja meedia
Tallinna linnavalitsust ei valva enam munitsipaalpolitsei ametnikud, et fikseerida, millal KAPO uksest sisse astub. Sellist ööpäevaringset valvet ei ole vaja. Me oleme süsteemi ümber vaadanud ja suunanud needsamad ametnikud tööle sinna, kus nende panus on vajalik – elanikkonnakaitse arendamisse, patrullitegevusse tänavatel, mitte linnavalitsuse hoonete valvamisse.
Me sulgesime linnameedia – suure propagandaaparaadi, mis teenis Keskerakonna huve ja neelas igal aastal miljoneid maksumaksja raha. Ka need vabanevad vahendid lähevad nüüd sotsiaalteenuste mahu suurendamisse ja haridusse.
- Üleminek eestikeelsele õppele
Lisaks sellele ei saa mainimata jätta üleminekut eestikeelsele õppele – suurim reform haridusvaldkonnas, mis pealinnas toimub. Alates esimesest päevast oleme koos abilinnapea Jašini ja kogu linnavalitsuse kabinetiga väga aktiivselt töötanud selle nimel, et toetada lapsi, peresid ja koole sellel teekonnal.
Me suurendasime kohe eestikeelsele õppele ülemineku rahastust. Kui eelmisel suvel oli see juba tõusnud, siis sel aastal ületab see summa 8 miljoni euro piiri. Toetame nii lasteaedu kui koole, kus on palju venekeelseid õpilasi – selleks, et pakkuda neile vajalikku tuge.
Me käivitasime ülelinnalise kvaliteedimonitooringu olukorras, kus riik seda ei teinud. Esimesed tulemused on kätte saadud.
Toetame õpetaja abide palkamist ülemineku koolidesse ning õpetajate metoodika- ja kompetentsikeskuste tööd õpetajate maja juures. Eesmärk on, et uueks õppeaastaks oleks adapteeritud õppevahendid suuremas mahus kättesaadavad – taas olukorras, kus riik pole seda teinud, aga Tallinna linn teeb.
Kui vaadata monitooringu tulemusi, siis tuleb ausalt tunnistada: olukord 4. klassides ei ole hea. Selle suve jooksul töötame koos Haridusametiga välja täiendavaid meetmeid, et toetada neid lapsi, kes lähevad 5. klassi, kus lisanduvad eestikeelne kirjandus ja ajalugu, aga ka neid, kes alustavad 4. klassis.
Jah, tuleb tunnistada, et selle protsessiga oleks pidanud alustama varem. Ettevalmistusi oleks tulnud teha paremini. Osaliselt oleks tulnud viia eestikeelsele õppele üle juba ka 2. ja 3. klass varasemal ajal. Tollal jäid need otsused tegemata, aga täna, selles kohas, kus me oleme, peame tegema kõik, et lastele kvaliteetset haridust pakkuda.
- Ühistransport
Edasi – ühistransport. Selle aasta jooksul on tehtud mitmeid olulisi muudatusi liinivõrgus. Jah, loomulikult on inimesi, kelle jaoks need muutused on tekitanud pahameelt. Mõnes kohas oleme ka teinud parandusi – näiteks Lasnamäe bussiliinide puhul või liinil nr 40. Samas näeme, et seal, kus muudatused on jõustunud, on reisijate arv kasvanud. Hea näide on bussid 25 ja 4 – Tiskre suunalt on hüppeliselt kasvanud nende inimeste arv, kes ühistransporti kasutavad.
Lisaks sellele jõudsime koos riigiga kokkuleppele ühtse Harjumaa pileti käivitamises. Hetkel on pall riigi käes, aga selle tulemusel saavad tallinlased edaspidi tasuta sõita maakonna bussidega linna piires – see lisab meie võrku palju täiendavaid väljumisi.
Samuti on kokkuleppeid teiste valdadega, et pikendada Tallinna bussiliine väljapoole linna, aidates nii kaasa autostumise vähendamisele. Näiteks Viimsi vallaga on kokkulepe sõlmitud, ehitatakse seisuplatsi ja liin nr 1 pikeneb alates 1. septembrist, teenindades rohkem inimesi.
Uute trammiteede osas liigume edasi. Palju on räägitud Pelguranna trammist, aga Liivalaia tramm on just kesklinna liikuvuse mõttes väga märgiline ja oluline. Soovime seda arendada koos Kristiine ühistranspordi sõlmega ja perspektiivis pikendada trammiliini mööda Suur-Ameerika tänavat.
Trollitaristu on uuendamisel, uued trollid on tellitud. Arutame ka võimalust osta neid juurde. Kui linnavolikogu kiidab lisaeelarve heaks, saame tellida veel 10 uut trammi, et asendada vanad Tšehhi trammid. Kokku investeerime ühistransporti lähiaastatel üle 100 miljoni euro.
- Hariduse kvaliteet
Hariduses – nagu mainitud – on üleminek eestikeelsele õppele oluline, aga samuti on hädavajalik süsteemne haridusvõrgu planeerimine. Seda veel mõne aasta eest Tallinnas ei olnud. Linnaplaneerimise ameti eestvedamisel loodi lasteaedade kaart – kui rajame uusi arendusi ja anname ehitusõigusi, siis teame, mitu lasteaiakohta sinna vaja on.
Sel aastal lõime samasuguse süsteemi ka koolide kohta – teame, mitu kooli meil vaja on ja kuhu need peavad tekkima. Oleme eelarvestrateegias ette näinud kolme uue kooli rajamise ning kaheksa uue lasteaia planeerimise. Viimase seitsme aasta jooksul lisandus Tallinna põhikoolidesse 7100 õpilast, aga ühtki uut kooli ei avatud.
Õpetajate palgatõusust juba rääkisin, aga tuleb rääkida ka klasside suurusest. Õpilaste arvu kasv ilma uute koolideta on tähendanud kahte asja: moodulklassid koolide hoovides ja klasside täituvuse kasvatamine üle seaduse lubatud piiri. See on mõjunud negatiivselt nii laste tulemustele kui vaimsele tervisele, samuti soodustanud õpetajate läbipõlemist.
Seetõttu oleme vastu võtnud otsuse, et alates 1. septembrist komplekteeritakse klasse 24 lapsega. Välja arvatud erandjuhtudel, me rohkem lapsi klassidesse ei suuna. Loomulikult jõuab selle muudatuse positiivne mõju täismahus kohale alles üheksa aasta pärast, kui tänane esimene klass jõuab üheksandasse. Aga järk-järgult hakkame korvama aastaid tegemata tööd.
- Tervishoid
Tervishoius on tehtud otsus haiglate ühendamiseks. Liigume ühise haiglaorganisatsiooni loomise suunas. See võtab aastaid, aga toob kindlasti kaasa täiendava kvaliteedi ka meie patsientidele.
Lõpetuseks – need küsimused ja kriitika, mis on välja toodud, väärivad vastamist. Ei mina ega keegi teine linnavalitsuses arva, et oleme eksimatud. Sellises suures organisatsioonis tuleb vigu ette. Kui need on tehtud, tuleb neid tunnistada ja parandada. Just sellest arusaamast lähtudes olen ka ise oma tööd teinud.