Õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi kutsus eile riigikogus valitsust looma pettuste vastast  tegevuskava, et võidelda järjest keerukamaks muutuva pettuselaine vastu, mis toob igal aastal Eesti inimestele miljoneid eurosid kahju.

„Inimesed langevad üha enam petuskeemide ohvriks. Levinud on nii investeerimiskelmused, libakõned, identiteedivargused kui ka armupettused. Tehisintellekti kiire  areng – usutav pilt, heli, inimeste hääl – muudab pettused järjest usutavamaks.  Sageli langevad ohvriks eakad, aga isegi  digiteadlikud noored satuvad järjest keerukamate skeemide võrku. Tihti ei suudeta kahjusid kuidagi hüvitada ega isegi menetleda,“ tõdes Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Hanimägi.

Tema sõnul ei ole tegu mitte ainult politsei või finantsasutuste, vaid ka õiguskeskkonna probleemiga, mis tuleb tõsta justiitsministeeriumi fookusesse. „Teen justiitsministeeriumile ettepaneku luua koostöös siseministeeriumi, politsei, Finantsinspektsiooniga, aga ka telekomiettevõtete ja pankadega pettuste vastase tegevuskava, et kaitsta inimesi paremini petuskeemide eest,“ rääkis Hanimägi.

„Selline tegevuskava tugevdaks karistusõiguslikke võimalusi pettuste ennetamisel ja menetlemisel. Samuti tuleb otsida võimalusi lihtsustada ohvritele kahju hüvitamise võimalusi ning parandada tehisaru ja andmeanalüüsi kasutamise kaudu  petuskeemide kiiret äratundmist,“ rääkis Hanimägi läbi tehisaru ja andmeanalüüsi kasutamise,” lisas ta

Pettuste ennetamine on osa õigusriigi usaldusväärsusest – kui me jätame inimesed omapead, siis murenevad nii õiglustunne kui usk riiki, märkis Hanimägi.

Hanimägi pidas kõne arengustrateegia „Eesti 2035“ justiitsküsimustele pühendatud debatil, kus põhiettekandega esines justiits-ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.