Riigikogu kinnitas täna sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille alusel jagab riik järgmisel aastal uutel alustel omavalitsustele raha vaimse tervise teenuste pakkumiseks.

„Vaimse tervise muredega maadlevad väga paljud Eesti inimesed. Laste ja noorte vaimse tervise probleemide, sealhulgas süveneva kliimaärevuse ja sõjast tingitud depressiooni kõrval on väga tõsine ka eakate üksinduse probleem. Lisaks vajavad lastega leibkonnad aina enam perenõustamist, kuna stress ja majanduslike raskuste koorem mõjutab igapäevaelu. Seetõttu on väga tervitatav, et riik laiendab kohalikul tasandil vaimse tervise teenuseid. Seadusemuudatus annab omavalitsustele võimaluse olla kogukonna vaimse tervise selgroog,“ ütles sotsiaaldemokraatide nimel kõnelenud Züleyxa Izmailova.

Omavalitsustele on Izmailova sõnul olnud siiani väljakutseks teenuste ebaühtlane ja ebajärjepidev rahastamine. Senine taotlusvoorude süsteemi võttis riigikontroll kokku nii: „Kiired jalad ega nobedad näpud ei saa olla toetuse andmise mõõdupuuks,” lisas ta.

„Uuest aastast alates saavad linnad ja vallad ise autonoomselt otsustada, millised teenused on nende elanikele kõige vajalikumad. Rahastamine sõltub elanike arvust ja pakkuda saab  selliseid teenuseid nagu psühholoogiline nõustamine, kriisinõustamine, pereteraapia, grupiteraapia lastevanematele, loovteraapia,“ rääkis Izmailova.

Seadusemuudatuse eesmärgiks on teha nö madala lävendiga teenused inimestele kodu lähedal kättesaadavamaks, et väiksemad vaimse tervise hädad ei areneks raskemate diagnoosdeni, kus vaja on juba kliinilise psühholoogi abi.