Nuputamisülesanne: kumma järgnevast lausest ütles eesti passi omav narvalane ja kumma halli passiga narvalane?
- „Mul on ükskõik, mis keeles räägib ründaja, kes tuleb üle selle silla. Mina astun talle relvaga vastu ja kaitsen oma kodu.“
- „Putinil ei jäänud lihtsalt midagi muud üle, ta pidi Ukrainas need natsistlikud pesad hävitama. Ta on inimene, kes mõistab leivaraasukese tähendust.“
Intuitiivne vastus oli suure tõenäosusega vale. Esimese lause on öelnud mulle telekaamerasse halli passi omanik Aleksandr, teise lause Eesti passiga Valentina, kusjuures mõlema eesti keele oskus on minimaalsete viisakusväljendite tasemel.
Täna sain Aleksandrilt küsimuse: „Kas valitsus peab mind vaenulikuks elemendiks?“ Ta on juba ligi kümme aastat Kaitseliidu (toetaja)liige ja osaleb regulaarselt ja pühendunult õppustel. Ta liitus Kaitseliiduga siis, kui see võimalus mittekodanikele loodi oma sõnul selleks, et saada tihedam side Eesti ühiskonnaga ja õppida eesti keelt. Ainuüksi see samm tekitas Aleksandri perekonnas ja sõpruskonnas palju pingeid – paljud pidasid teda selle eest „reeturiks“ ja katkestasid suhtluse. Kaitseliidus leidis ta uusi sõpru.
Eesti Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb, et mittekodanikud saavad olla Kaitseliidu toetajaliikmed või noorliikmed. Riigikaitseseaduse kohaselt saavad mittekodanikud sõjaseisukorras asuda Kaitseväe tegevteenistusse. Selliseid inimesi on peale Aleksandri veel. Põhiseaduse muudatusega kohaliku omavalitsuse valimisõiguse äravõtmine tähendab, et ootame sellistelt inimestelt küll valmisolekut Eesti eest surra, aga oma kodulinna olmeküsimustes nad enam kaasa rääkida ei tohi. See ei ole lihtsalt õige. Samal ajal osaleb nii Narva linnavalitsuse, riigikogu kui Euroopa parlamendi valimistel sünnijärgne kodanik Valentina – inimene, kellest tõsiusklikumat putinisti ma oma pika ajakirjanikutöö vältel veel kohanud ei ole.
Jah, kahtlemata on Aleksandr halli passi omanike seas erand. Jah, võiks öelda, et pingutagu siis rohkem eesti keele õppimiseks. Tal oli ebaõnn sündida, kasvada ja koolis käia venekeelses linnas, mida Eesti riigi taassünd tabas üllatusena. Oma tütardele on täna varastes viiekümnendates mees õigete keeleõppe valikutega parema tuleviku taganud, iseenda jaoks jäi hiljaks.
Praegu kõiki ühe lauaga lüües on oht, et mõne erakonna soov suurendada oma eduvõimalusi järgmise aasta omavalitsuste valimistel tähendab hoopis julgeolekuohu suurenemist kogu Eesti jaoks. Karta on, et valmisolek Eesti nimel oma elu ohverdada saab tõsise hoobi, kui vähimgi demokraatlik kaasarääkimise võimalus ära võetakse. Ei näi kuigi vastutustundlik lähtuda põhimõttest „kui metsa raiutakse, siis laastud lendavad“ olukorras, kus pinged on niigi suured ja kaasnev kahju ehk collateral damage võib osutuda suuremaks kui loodetav võit.
Aleksandr on veel öelnud, et tema unistus on surra Eesti passiga.
Maris Hellrand
Ajakirjanik, kodanikuaktivist, SDE liige
Kaitseliitlane valimisõiguse äravõtmisest: „Kas ma olen nüüd vaenulik element?“