Sotsiaaldemokraadid on juba hea mitu päeva saanud valimatult kaela nii tuld kui tõrva. Selle ajendiks on välja käidud ettepanek, mis pakub lahendust agressorriikide kodanike valimisõiguse küsimuses.

Kuna ajakirjanikud ootasid selgitusi nüüd ja kohe, kuid kõik detailid polnud veel paigas, kukkus see küll mõneti krobelisena välja. Tegelikkuses avas see käik aga lõpuks sisulise arutelu mittekodanike valimisõiguse piiramise teemal.

On arusaadav, miks mittekodanike hääleõigus kohalikel valimistel pea kedagi külmaks ei jäta. Pilt, mis avanes eestlastele Pikalt tänavalt agressorriigis toimunud näiliste presidendivalimiste ajal, riivas tugevalt meist väga paljude õiglustunnet. Pole võimalik mööda vaadata asjaolust, et Eestis elavad inimesed, kes Kremli poole kummardades õigustavad Ukraina vastast agressiooni.

Kuigi selliseid leidub kahjuks ka meie rahvuskaaslaste hulgas, on selge, et Eesti suveräänsust mitteaustavad kremlimeelsed võõrriigi kodanikud ei tohiks omada õigust rääkida kaasa omavalitsustele volikogude valimistel. Tunnustatud õiguseksperdid ja riiklikud instantsid, nende hulgas ka õiguskantsler ja Eest Vabariigi president on väljendanud seisukohta, et vene ja valgevene kodanikelt ei saa valimisõigust põhiseadust muutmata ära võtta. Tõdetud on ka seda, et kehtivaid õigusnorme austades ei jõua põhiseadust järgmisteks kohalikeks valimisteks muuta.

Sotsiaaldemokraatide ettepaneku elluviimise korral saaks putiniste valimiskastide juurest eemal hoida juba vähem kui aasta pärast toimuvatelt valimistelt. Praeguseks on selge, et suur enamik Eesti erakondi on selles küsimuses üsna ühtsed, kuid sellest hoolimata pole siiani suudetud konkreetses lahenduskäigus kokku leppida.

Erimeelsused peituvad pigem detailides – kas valimisõigust piirates kohelda kõiki mittekodanikke ühetaoliselt või võtta valimisõigus vaid Eesti suhtes vaenulike riikide kodanikelt. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et valimisõigust piirama minnes tuleks leida võimalusi, mis säästavad neid mittekodanikke, kes peavad Eestit armsaks. Tõepoolest, mõtteainet on enne otsuse langetamist küllaga.

Seitse korda mõõda üks kord lõika
Kuigi inimloomusele omaselt meeldivad meile lihtsad ja selgepiirilised lahendused, siis nii olulises küsimuses tuleb pea külmana hoida ja otsuse mõjud hästi läbi analüüsida. Esmapilgul lihtsate lahendustega võivad kaasneda ka mittesoovitud asjaolud. Põhiseaduse avamine teatud vabaduste piiramiseks on arusaadavalt suur otsus, mida tulebki väga põhjalikult kaaluda. Samas on selge, et 2022. aasta veebruarist kestnud verine sõda Ukraina rahva ja riigi vastu on toonud meid uude reaalsusse, millest lähtuvalt tuleb otsuseid langetada läbimõeldult, aga ka kiirelt.

Otsustamatus oleks Eestile kõige halvem. Kujutagem ette olukorda, kus avalikus diskussioonis kogub järjest hoogu mittekodanikelt valimisõiguse äravõtmise diskursus, kuid tegelikkuses selleni järgmisteks valimisteks ei jõuta, aga pinged ühiskonnas aina kasvavad.

Loodan, et edasisest ühisest arutelust sünnib otsus, mis kaitseb Eesti huvisid kõige paremini. Koalitsioonipartnerid pidasid esmaspäeval maha töökohtumise. Värskendav oli näha, et seda keerulist ja emotsionaalset teemat ei käsitletud pealiskaudselt, nagu pahatihti on tehtud.

Nõupidamise järel rõhutas peaminister Kristen Michal uuesti üle, et Reformierakond eelistab küsimust lahendada põhiseaduse muutmise teel, kuid nõustus, et kui põhiseadust enne 2025. aasta valimisi muuta ei jõua, tuleb SDE valijaks registreerimise ettepanekuga edasi minna. Siinkohal tuleb tunnustada ka opositsiooniliidrit Isamaad raua kuumana hoidmise eest. Urmas Reinsalu on mittekodanike valimisõiguse asjus suutnud viimasel ajal populismist ja tarbetust vastandumisest hoiduda ja jätnud pigem mulje siirast soovist leida laiemat ühisosa.

Kuuldavasti ei tulnud ka Keskerakonnalt eilsete arengute suhtes kategoorilist eid, selle asemel lubati võimalikke lahendusi kõigepealt kaaluda. Soovin, et mittekodanike valimisõiguse küsimusest kujuneks hea näide koalitsiooni ja opositsiooni edasiviivast koostööst.

Züleyxa Izmailova: lõpuks startis hääleõiguse piiramise sisuline arutelu