Aastaid tagasi vestlesin ühe oma venekeelse tuttavaga populaarse Tallinna söögikoha Burger Boxi terrassil maast ja ilmast. Jõudsime jutuga tema kui hea näiteni täielikult Eesti ühiskonda integreerunud venekeelsest inimesest. Ta väitis, et tema jaoks on olnud kõige kaasavamateks keskkondadeks ja integratsiooni käivitajateks alternatiivsed klubid, põhjendades seda neis valitseva spontaansusega, mis julgustab omavahel suhtlema ka neid, kes on üksteisele võõrad või räägivad eri keelt.
Kellelegi, kes on ööelus aega veetnud, võib see väide tunduda iseenesestmõistetav, kuid ilmselt on rohkem neid, kellele see on üllatav, sest peavoolumeediasse jõuavad ööelu puudutavad teemad ju ennekõike seoses müra, alkoholi ja illegaalsete narkootikumide tarvitamise või kellegi surmaga.
Tuttava kirjeldus ööelust kui potentsiaalsest integreerijast vääris süvenemist ja otsustasin pikemalt mõtlemata oma magistritöös uurida, kuidas integreerib alternatiivne klubikultuur venekeelseid inimesi eestikeelsetega. Keskendusin Sveta Baarile, mis oli toona, aastal 2022 oma parimas vormis ning kus olin kohanud lisaks eesti ja inglise keele kõnelejatele palju venekeelseid inimesi.
Taustaks lugejale, kes Sveta Baari ei jõudnud: tegu oli Põhja-Tallinnas Kalamajas Depoo alal asunud armastatud kogukonnaklubiga, mis oli külastajate suhtes väga avatud olenemata kellegi rahvuslikust kuuluvusest või seksuaalsest sättumusest. Sveta Baar oli vaba, autentne ja esindas mitmekesisust – need omadused on iseloomulikud alternatiivsele klubikultuurile laiemalt. Alternatiivses klubikultuuris on esikohal muusikaline kogemus, selle kogukonna liikmed külastavad klubisid järjepidevalt ja väärtustatakse pikaajalisi suhteid. Sellele vastandub peavoolu klubikultuur, mille keskmes on pigem lühiajalised kontaktid ning ühekordsed elamused.
Suhtlemiseks loodud keskkond
Vaatamata positiivsetele arengutele on integratsioon Eestis endiselt väljakutse. Lõimumisprogramm 2023–2026 toob välja, et võtmeteguriks on keeleline eraldatus. Räägitakse palju haridussüsteemist, kuid märksa ootamatuma teema ehk öise kultuurielu osatähtsust pole seni uuritud, ka avalikus arutelus on integratsiooni ja ööelu võimalikud seosed puudulikud.
See ei ole nii ainult Eestis. Üleilmselt on klubikultuuri võimekus inimesi ühiskonda lõimida poliitikakujundamises samuti suuresti tähelepanuta jäänud. Keskendutakse pigem ööelu majanduslikele, kriminaalsetele või tervisega seotud aspektidele. Küll aga on sotsiaalteadlased juba taibanud, et klubikultuuril võib olla märkimisväärne sotsiokultuuriline väärtus ning see võib aidata kaasa lõimumisele ja kuuluvustunde loomisele. Nii võiks selle mõju arvestada rohkem ka otsuste tegemisel – olgu selleks linnaosade detailplaneeringud, öise liikuvuse korraldamine või rahastamisküsimused.
Lõimumiseni viivad seosed on iseenesest lihtsad ja loogilised ning neid on korduvalt uuritud. Muusika on ühendav jõud ja suur osa inimeste identiteedist. Nii jõutakse huvist muusika vastu ka klubikultuuri juurde, mis oligi aidanud paljudel avastada enda jaoks Sveta Baari, aga ka teised Tallinna alternatiivsed klubid, nagu Lekker, HALL ja Kauplus Aasia. Klubikultuuri kaudu jõutakse omakorda sageli aktiivse loometegevuseni, olgu selleks muusikamängimine, ürituste korraldamine või esinemine, mis ongi alternatiivkultuurile omane – autor ja pealtvaataja on tihti raskesti eristatavad.
Muusikanautimise kõrval käiakse väljas selleks, et suhelda ja laiendada oma sotsiaalset võrgustikku. Ööelus toimub see loomulikult, nagu kirjeldas minu intervjueeritud Aleksandr: „Sõber toob kaasa oma sõbra, omavahel hakatakse rääkima, vestluse käigus saadakse tuttavamaks ning tekib uus side.” Veel seovad inimesi üksteisega muu sotsiaalne kontekst, ümbritsev keskkond, sarnane maailmavaade, ühised huvid, aga ka näiteks frustratsioon poliitikas ja ühiskonnas toimuva pärast. Nagu ütles uurimistöö allikas Mia: „Mulle tundub, et see, et saame lõpuks ennast koos välja elada näiteks valitsuse vastu, on see, mis meid ühendab.” Hoolimata sellest, mis peamiselt klubikultuuri juurde tõukab, pakub sealne keskkond vabadust ja avatust, mis soodustab tutvumist, suhtlemist ja kuuluvustunnet.
Eesti- ja venekeelsete inimeste vaheline suhtlus
Tallinna klubikultuuris on venekeelsete inimeste juurdepääs üritustele sageli piiratud, kuna turundus on suunatud peamiselt eestikeelsele publikule. Sveta Baar paistis siin silma teadlikult avatud lähenemisega, kasutades ingliskeelset turundust ja sihtides rahvusvahelist publikut. Klubi asutajate mitmekesine rahvuslik taust lõi sõbraliku ja koduse keskkonna, kus venekeelsed inimesed ja välismaalased tundsid end oodatuna.
Sveta Baar oli paljude venekeelsete eestlaste jaoks esimene kontakt Tallinna klubikultuuriga, pakkudes turvalist ja avatud teekonda sealse kogukonnani. Aleksandr mainis, et eesti- ja venekeelsetel inimestel on kindlasti kergem tutvuda just klubis: „Rahvahulk on kontsentreeritud ja sa eeldad automaatselt, et kui inimene tuleb sinna üritusele, siis sul on temaga mingisugune ühine teema või side olemas.”
Burger Boxis istusin viimati paar päeva tagasi ja nautisin vaadet kõrvallaudades istuvatele seltskondadele, kelle jututeemad varieerusid olmeküsimustest keerulisemate arutelude ja, kes teab, ehk isegi integratsioonini. Lõimumisega tuleb tegeleda veel pikalt, sest erinevalt Sveta Baarist astutakse paljudes kohtades ja tervetes valdkondades alles esimesi suuremaid samme. Neid ei saa ka liialt tagant suruda, sest muutused on püsivad vaid siis, kui need toimuvad loomulikult.
Alternatiivsete klubide potentsiaali integreerijana tuleks rohkem ära kasutada. Näiteks võiksid riik ja kohalikud omavalitsused suunata sinna rohkem vahendeid, selle asemel et algatada ainult ise uusi projekte, millel ei pruugi olla mingit mõju.
Sveta Baar sulges uksed 2024. aasta esimesel päeval. Kuigi põhjuste ahel oli pikem, määras otsuse lõplikult majanduslik olukord. Kui Roman Demtšenko, Sveta Baari üks asutajatest, võttis Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade galal vastu erilise tänu auhinna koha pidamise eest, pani ta auditooriumile pisarsilmil südamele, et peaksime svetabaarlikke olulisi kohti väärtustama siis, kui need veel olemas on, mitte siis, kui neid enam pole.