Muretuid kevadpühi! Kuni 2000 eurot võimalik saada konto väljavõtteta.
Alusta uut aastat uue autoga või anna oma unistustele hoogu!
Mustad pakkumised: väikelaen alates 6,9%. Autolaen 5,9%, laenud ilma konto väljavõtteta, 0€ lepingu vormistamise eest…
Kas lastele ja lemmikutele on juba jõulukink tehtud? Ei olegi veel? Siis tegutse ruttu ja alusta taotlust.
Need ja veel sajad sarnased SMSid avastasin hiljuti oma koduse mobiilse interneti ruuteri sim-kaardilt. Antud mobiilinumbri eelmine või eelmised omanikud ei ole kiire raha pakkujate poolt hetkekski üksi jäetud. Esialgu ülimalt hoolivad ja emotsionaalsed abipakkumised muutuvad aga üsna järsku nii toonilt kui sisult. Piisab maksetähtaja ületamisest.
Meedia kajastab aeg-ajalt karme lugusid laenumaksetega ja pahatihti ka röövelikke intressidega hätta jäänud inimestest. Ja ka sellest, kui kergekäeliselt antakse raha pea olematute sissetulekutega inimestele, kelle puhul on piltlikult öeldes kaugele näha, et ta ei suuda võetud kohustusi täita. Eestis elab tuhandeid võlgade alla mattunud inimesi.
Laenamist, ka kiirlaenu võtmist ei saa inimestele pahaks panna. Kui elada palgapäevast palgapäevani ja on tekkinud ootamatud rahamured (näiteks lööb kümmekond päeva haiguslehte eelarvesse tuntava augu), ning pole, millest lastele süüa teha, siis on tegu lähima abiga. Sageli on võlgu jäämise põhjus oskamatus võimalikke riske hinnata või kergemeelsus, et mitte öelda inimlik rumalus.
Lisaks on kiirlaenude saamise lihtsus ja operatiivsus toonud kaasa selle, et inimesed laenavad rohkem, kui nad tegelikult vajavad või ammugi on võimelised tagasi maksma. Nii mõnegi laenukontori ärimudel rajaneb ebamõistlikult kõrgetel intressidel ja inimeste teadmatusel ning nõrkusel. Tavaks on müüa hapuks läinud laene edasi inkassofirmadele, kes hakkavad võlgnikelt sisse nõudma tohutuid menetluskulusid ja viiviseid.
Ei saa öelda, et seaduseandja poleks kiirlaenuturu korrastamisega tegelenud. Meie eestvedamisel kinnitas riigikogu kümmekond aastat tagasi reklaamiseaduse muudatused, mis sisuliselt keelasid 2015. aastast nii teles kui raadios kiir- ja tarbimislaenude reklaamid. Need, tõsi küll, on nüüdseks kolinud muudesse kanalitesse internetis või otseturundusena mobiiltelefonigi. 2015. aastal jõustusid ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse sätted, mis lähtusid vastustundlikulaenamise põhimõttest.
Toonastel sammudel oli positiivne mõju, kui viimastel aastatel on probleemid taas kuhjunud. 2022. aasta kevadel valminud põhjalik krediidituru uuring tõi välja: 2016. aastast on tarbimislaenude arv kahekordistunud. Kaks aastat tagasi oli Eestis üle 72 000 täitemenetluse võlgniku, menetlus oli alustatud ligi 41 300 võla suhtes ning keskmise võlgniku kohustused ulatusid üle 10 000 euro. Pole põhjust arvata, et tänane seis oleks parem.
Vajadus laenuturu uue korrastamise ja rangemate reeglite järele on seega ilmne. Meie kindel soov on pakkuda kiirlaenuohvritele tugevamat kaitset. Saame siin juhinduda koalitsioonileppest, mis ütleb: „Ennetame inimeste sattumist ebaõiglastesse võlaskeemidesse. Selleks loome positiivse krediidiregistri, keelustame hasartmängude, veebiennustusmängude ja kiirlaenude reklaamid ning tagame järelevalve ja võlanõustamisteenuse.“
Ühe tõsisema ettepanekuna on praegu arutelu all idee seada sarnaselt eluasemelaenudega ka tarbimislaenudele eraldi piirmäär, mis arvestab laenumaksete ja inimese sissetuleku suhet. Hädavajalik oleks see muudatus just kiirlaenude puhul. Kaalumisel on ka ettepanek kehtestada tarbijakrediidilepingute viivisele absoluutlagi, et lõpeks ära inimestelt röövellike viiviste intresside küsimine.
Samuti vajab reguleerimist kiirlaenude otseturundus kas meilide või SMSide teel. Ja loomulikult on oluline tegeleda finantskirjaoskusega. Kui parem rahatarkus on laiemalt vajalik, siis kiirlaenude puhul kuidagi ümber laenuandjate sotsiaalsest vastutusest. On oluline, et laenuandjad tegutseksid läbipaistvalt, pakuksid selget teavet intressimäärade ja tagasimaksmise tingimuste kohta ning ei kasutaks inimeste raskusi. Nõrgemas olukorras olijate arvelt alusetu rikastumine peab saama lõpu.