Pankade 940 miljoni euro suurune kogukasum aastal 2023 ja laenuvõtjat pitsitav euribor on andnud ühiskonnale piisavalt jutuainet ning tõstnud taas populaarseks pangamaksu idee. Kuidas seda realiseerida, kirjutab riigikogu liige Andre Hanimägi.

Tegu on kirgi kütva ettepanekuga – lihtne on viidata pangamaksule kui võluvitsale, mis oleks justkui lahendus maksutõusude asemel. Ja eks ongi raske mõista, miks ei võiks pea miljard teeninud sektorilt rohkem oodata. On ju mõnigi teine riik läinud pangamaksu teed.

Sotsiaaldemokraadid pakkusid eelmisel aastal pangamaksu idee ka välja, kuid asja sellest ei saanud. Koalitsiooni kuuluvad paremerakonnad pidasid paremaks lahenduseks kokkulepet, mille järgi võtavad pangad välja rohkem dividende ja annavad riigile 120 miljonit eurot lisatulu. Valitsus veendi ära, ühiskonda aga mitte niivõrd.

120 miljonit õiglustunnet ei toonud

Sügisel Stenbocki majas kohtumisel peaministriga sündinud valitsuse ja pankade kokkulepe pani nii mõnegi kulmu kergitama. Esmalt ajastus – suuremas mahus dividendide väljavõtmine toimus enne tulumaksumäära tõusu, mille osas oli Eesti Panga president Madis Müller tavatult kriitiline. Juba see oli tugev märk, et märgile ei pruugitud siiski pihta saada.

Teisalt kummitas kuklas tõsiasi, et samuti arutelu all olnud pankade avansilise tulumaksukohustuse tõus 22 protsendini ja sellest tulenev 80 miljoni euro suurune maksutõus aastas võinuks Finance Estonia ja Pangaliidu hinnangul vähendada laenuandmise võimalust kuni miljardi euro võrra, mõjutades nii majanduskasvu ja finantsstabiilsust, siis läinud aasta septembris oldi valmis kapitali vähendama koguni 720 miljoni euro võrra – 600 miljonit eurot dividendideks ja 120 miljonit eurot tulumaksuks.

Usaldust tehtud diili vastu pole suurendanud seegi, et kuigi Eesti pankade kasumlikkus on märkimisväärne, on laenude keskmised intressimäärad, eriti eluaseme- ja ärilaenude puhul, jätkuvalt kõrged. Eesti Panga eelmise aasta detsembri statistikast võis välja lugeda, et ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 6,9 protsenti, aga samal ajal aasta tagasi 4,7 protsenti. Majapidamistele antud uute tagatistega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli detsembris 5,48 protsenti ehk 1,05 protsendipunkti kõrgem kui 2022. aasta viimasel kuul. Balti riikides on laenamine võrreldes muu Euroopaga kallis.

Seega tekitavad nii toonane kokkulepe kui ka küsimus pankade tõelisest solidaarsusest ühiskonnaga jätkuvalt arutelusid mitte ainult riigikogu saalis, vaid ka kodustes õhtusöögivestlustes pere ja sõprade ringis.

Aktiivsust ka laenuvõtja suunas

Ei saa öelda, et pangad riigieelarvesse varasemast rohkem ei panustaks. Alates 2018. aastast kehtib Eestis pankadele ettevõtte tulumaksu süsteem, mille maksumäär on 14 protsenti ja mis tõsteti nüüd 18 protsendini kõigilt teenitud kasumitelt. See on teistest ettevõtetest erinev.

Seda, aga ka hiljuti saavutatud kokkulepet arvesse võttes – mille osas, tõsi küll, on põhjust olla kriitiline – riigi poolt ei ole kuigi mõistlik hüpata väga lühikese aja jooksul ühest otsusest ja seisukohast teise. See ei oleks hea signaal ei pangandussektorile ega ettevõtetele laiemalt. Halvimal juhul võiks riigi selline käitumine motiveerida pankasid varasid riigist välja viima ning õõnestada Eesti finantsstabiilsust ja kriiside ennetamise võimekust.

See aga ei tähenda, et valitsuse ja pankade vahel sõlmitud kokkuleppe taha saaks kirjutada rasvase punkti. Pangandussektori solidaarsus ei tohiks piirduda ainult fiskaalsete panustega riigieelarvesse, vaid peaks hõlmama ka soodsamate laenuintresside pakkumist nii ettevõtjatele kui ka elanikele ning kõrgemate intressimäärade pakkumist hoiustele. Lisaks saaks solidaarsus väljenduda erinevates soodustustes ja instrumentides, mis aitaksid meie inimesi ja ettevõtjaid Tallinnas ja Tartus, aga eriti maapiirkondades, kus laenu saamine ja seeläbi ka ettevõtluse arendamine on eriliselt keerukas, kui mitte võimatu.

Suurte kasumite taustal peaksid pangad ise otsima võimalusi anda ühiskonnale tagasi. Nii, nagu otsiti aktiivselt võimalusi siis, kui maksukoormus ähvardas tõusta. Ühel või teisel moel kerkib pankade suurema solidaarsuse küsimus ikka ja jälle üles. Pankadel endil oleks mõistlik võtta siin aktiivsem hoiak ja näidata, et ollakse Eesti inimeste heaks tegemas märksa rohkem, kui seadusandja neilt ootab. Pankade finantsedu saab muuta käegakatsutavateks hüvedeks kogu ühiskonna jaoks.

ANDRE HANIMÄGI ⟩ Pangad võiksid oma suuri kasumeid ühiskonnaga siiski paremini jagada