Tartu volikogu komisjonides arutatakse sel nädalal ettepanekut taastada Tehase tänavale täielikult või osaliselt Piiskopi nimi. Nimemuutmise ettepaneku tegid tänava elanikud ise (TPM 19.9). Väga hea mõte!

Kuigi Tartu asulakohana on juba muinasaegne, siis Tartu kui linna ajalugu saame lugeda alates keskajast. Tartu linna loomise üks suuremaid «süüdlasi» on aga katoliku kirik, kes pärast mitmeid meelemuutusi otsustas peaaegu täpselt 800 aastat tagasi just Emajõe kaldale püstitada piiskopile lossi ja toomkiriku.

Piiskopkonna keskusena sai Tartu ühtlasi ka linnaõigused, mis omakorda ülendas Tartu linna 300 aastaks praktiliselt iseseisva piiskopiriigi pealinnaks. Tartu piiskopid alates esimesest Hermannist ja lõpetades teise Hermanniga olid riigijuhid, aga ka vaimsed juhid, kelle valitsemise alla kuulus peale Tartu piiskopiriigi ka tänapäeva Viljandimaa ja pool Pärnumaast kuni Pärnu jõeni.
Keskaegne Tartu hävines pea täielikult rohketes sõdades alates 16. sajandist ning tänapäeval meenutavad meie keskaegset hiilgust eelkõige all-linna Jaani kirik ja eriti võimsalt Baltimaade suurim toomkirik Toomemäel.
Ühest küljest tuletaks see meile meelde Tartu hiilgavat keskaega piiskopiriigina. Samas taastataks linnaruumis viide Piiskopi mõisale.
Mis aga on saanud võimsast ja uhkest Tartu piiskopist? Mis teda meenutab? Meil on keskaegne Tartu vapp, aga kuidas on lood tänavaruumiga?
Oleme keskajast ja katoliiklusest nii jõuliselt võõrdunud, et ainukesena tuleb pähe Lossi tänava nimi, mis kunagi viis piiskopilossi ukse ette, kuid nüüd enam ei ole ei lossi, ei ust ega vii ka Lossi tänav enam algsesse kohta.
Keskajal oli piiskopil lisaks linnaelamule ka maakodu ehk Piiskopi mõis, mis asus lossist 2,5 km lõunas, väljaspool linnamüüre. Uusajal kujunes mõisast väike maamajandusasutus, mis oli surutud Tähtvere, hiljem Karlova ja Ropka mõisa maade vahele.

Meie päevini on Piiskopi mõisast säilinud ainult pargiala, mida teame Forseliuse pargina sinna 1934. aastal paigaldatud mälestuskivi järgi.
Kuna Tartu elanikkond kasvas 19. sajandi teises pooles plahvatuslikult, laiendati 20. sajandil kohe Eesti Vabariigi loomise järel linnapiire. Muu hulgas kavandati 1920ndatel ka endise Piiskopi mõisa maadele ehituskrundid – uus tänavavõrk ehk nüüdne Tehase, Side ja Kuru tänav on näidatud juba 1921. aasta Tartu kaardil ning täpsem kruntideks jagamise joonis on 1926. aastast.
Loomulikult valiti keskse tänava nimeks Piiskopi! Esimese hooga krunditi välja Võru ja Tähe tänava vaheline maa-ala, hiljem moodustati tänavakoridor ka Tähe tänavast jõe poole. Tänava esimeses pooles olid valdavalt elamud ning jõe poole jäid tootmismaad. Selline selgelt eristuv jaotus on läbi Nõukogude okupatsiooniaja, kui Piiskop ideoloogilistel kaalutlustel enam nimeks ei sobinud, edasi kandunud ka tänapäeva.

Mulle tundub, et saja aasta taguse Piiskopi tänava nime taastamisel oleks palju silmapaistvaid eeliseid. Ühest küljest tuletaks see meile meelde Tartu hiilgavat keskaega piiskopiriigina. Samas taastataks linnaruumis viide Piiskopi mõisale, mis omaaegse Forseliuse seminari asukohana on oluline paik Eesti haridus- ja kultuuriloos. Samuti meenutab Piiskopi tänav noore Eesti Vabariigi linnaplaneerimise püüdlusi mõisamaade linnaga liitmisel ning tänavateks, väljakutest ja kruntideks jagamisel, sest linnaehituslik edasiminek esialgsest, juba tsaariajal väljakäidud ümberkruntimise ettepanekust oli silmatorkav.

Kui valida Piiskopi nimeks vaid tänava esimene pool ehk Võru ja Tähe tänava vaheline lõik, saaksime eristada ka kahte funktsionaalselt väga erinevat keskkonda ning säilitada Tehase tänava nime näol viite Tartu tööstuspärandile.
Tõtt-öelda oleks veelgi parem nimi Piiskopimõisa tänav, mis on täpsem ja tekitab põnevust. Samas võiks see jätta Piiskopi nime meile tulevikuks kuskil Toomemäe kanti kaunistama.

Ja lõpetuseks: kui on vaja formaalset põhjust nimemuutuseks, siis maa-ameti aadressiandmete käsiraamat ütleb, et liikluspind peab olema katkematult läbitav ning sellel ei tohi olla kõrvalharusid. Tehase tänav kulgeb aga E-kaubamaja kolmel küljel ja kohtub Tähe tänavaga mitu korda. Selle poolest on olukord halb ja vajab muutmist.