Võitjate-kaotajate masinat on kütnud Reformierakonna nähtamatu käsi, mistõttu ongi praegu ülimalt raske mõista: kuidas saab olla Reformierakond lahendus EKRE-probleemile, mille paremliberaalne poliitika ise on tekitanud, küsib sotsiaaldemokraatide juht, siseminister Lauri Läänemets.

Sõltumata kohast, ajast või vormist on parempopulismi sisu alati sama: keerulistele küsimustele lihtsad vastused ja süüdlaseks keegi võõras – immigrant, seksuaalvähemus, süvariik. Vihapoliitika tekib aga majandussüsteemis ja ühiskonnas, kus inimesed jagunevad võitjateks ja kaotajateks. Viimased paarkümmend aastat on seda võitjate-kaotajate masinat kütnud Reformierakonna nähtamatu käsi, mistõttu ongi täna ülimalt raske mõista: kuidas saab olla Reformierakond lahendus EKRE-probleemile, mille paremliberaalne poliitika ise on tekitanud?

Julgeolek on Eesti poliitikas olnud läbiv joon ning seda mõistetavatel põhjustel – ajalugu, meie geograafiline asukoht ning muidugi pea aasta kestnud Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina riigi ja selle elanike vastu. Detsembris Ukrainat külastades sain aga taas kinnitust sellele, et riigi vastupanuvõime põhineb inimeste endi kaitsetahtel. Mistahes relvadega või ilma on ukrainlased valmis oma riigi eest sõdima, sest nad teavad, et nende riik ja ühiskond erinevalt agressorist väärtustab inimesi, vabadusi, õigusi ja inimelu. Lisaks sõjalisele julgeolekule, kus Eesti on alati olnud eesrindlik, peaksime Ukrainas toimuva põhjal tegema järeldusi omaenda julgeoleku mõttes selle kõige laiemas mõistes.

Käpili kärbitud riik on kaotamas elanike usaldust

Kõige olulisem ongi mõista, et riik on kaitstud siis, kui selle elanikud ise oma riiki usuvad, usaldavad ja selle eest on valmis seisma. Tugev ühiskond on eeldus, et riik suudaks toime tulla mistahes kriisis. Mõneski mõttes on Eesti ju täna samuti sõjas – lihtsalt me ei sõdi vaenlase vastu tankide ja rakettidega, vaid meie vaenlane on energiahindadest ja hinnatõusust tingitud toimetulekukriis ning kasvav majanduslik ebakindlus. Isegi tugevad keskklassi pered ei tunne end tänases olukorras enam kindlalt, kuid eriti valusalt lööb toimetulekukriis just väiksema sissetulekuga inimesi ja nende peresid. Samamoodi on raskustes paljud omavalitsused, kes ei suuda oma elanikele enam normaalseid ja esmavajalikke teenuseid tagada.

Eesti on olnud kriisidele nõnda haavatav just seetõttu, et viimased paarkümmend aastat on meie ühiskonda ja majandust kujundanud Reformierakonna ülistatud nähtamatu käsi. See nähtamatu käsi jagab ühiskonna võitjateks ja kaotajateks ning pühib elu maakohtadest. Lõputult õhukeseks ja «tõhusaks» kärbitud riik ja parempoolne majanduspoliitika on heade aegade luksus, kuid kriisis on sellistele põhimõtetele ehitatud riik saamatu ning jätab oma elanikud hätta. Sellised kriisid ainult süvendavad ebavõrdsust veelgi ja toodavad juurde rahulolematuid inimesi, kes oma riiki enam ei usalda, rääkimata selle väärtuste ja põhimõtete eest seismisest.

Nähtamatu käe saamatus toodab karmi käe kummardajaid

Riigi julgeoleku ja kriisivõimekuse aluseks on selle elanike heaolu ja toimetulek, riigi võimekus oma funktsioone täita, pakkudes inimestele turvalisust ja stabiilsust ning nendest kahest tingitud poliitiline stabiilsus. Toimetulekukriisi võimendatud ebavõrdsus ning inimeste mure oma hakkamasaamise ja tulevikuperspektiivi pärast seevastu toodab juurde rahulolematuid. Rahulolematuid, kes pettumusest nähtamatu käe ja saamatu riigi suhtes hakkavad ihalema karmimat kätt ja kontrollivamat riiki. Soodne pinnas poliitilistele jõududele, nagu EKRE, kes pakuvad keerulistele probleemidele tühje lahendusi, lihtsaid lubadusi ning järjest uusi vaenlasi migrantidest seksuaalvähemuste ja ukraina põgenikeni. EKRE lubab päästa Eesti, olles ise kõige suurem oht meie inimeste vabadustele, õigustele ja ühiskonna arengule tervikuna.

Ukraina traagilise sõja taustal on Reformierakond selge julgeolekufookusega taganud edumaa teiste erakondade ees, kuid see toetuse lagi on saavutatud. Paremal juhul on kindlates kätes meie rahvusvaheline maine, aga kodus toimuv on märksa nukram. Pikas perspektiivis on inimeste toimetulek see, mis kindlustab meie riigi stabiilse kursi ja julgeoleku selle laiemas mõttes.

Elanike kaitsetahe ning poolehoid oma riigi suhtes säilib siis, kui riik suudab neile jätkuvalt ja veelgi paremal tasemel pakkuda elementaarseid võimalusi, alustades haridusest ja lõpetades näiteks tervishoiu ning eakate hooldusega. Tihedalt seotud ühiskond, kus igaüks on täisväärtuslik ja tunnustatud liige. Lisaks peab riik olema olemas kõigile ja igas meie väikse riigi nurgas. Küsige Setomaa piirivalvuritelt: kes on kõige parem piirivalvur? Vastus: kohapealne elanik. Kui laseme kohalikel kogukondadel jätkuvalt vaesuda ning väikelinnad ja maapiirkonnad järjest välja surevad, pole mõtet imestada, kust tulevad rahulolematud, kelle viimane lootus on EKRE pakutud vihapoliitika.

Tugev ühiskond tagab inimeste kaitsetahte ja riigi julgeoleku

Nähtamatu käe juhitud parempoolsest majanduspoliitikaga ühiskonnas rebitud haavade tohterdamine on ülioluline, mistõttu ongi sotsid oma valimisprogrammis võtnud selgelt eesmärgiks inimeste ja meie ettevõtete toetamise. Erilist tähelepanu tuleb suunata just madalapalgalistele inimestele ning maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele, kes on tihti regionaalse tähtsusega tööandjad. Toimiv ja tugev ühiskond eeldab, et õpime väärtustama iga inimest ja tema tööpanust ning ka alampalgaga on võimalik tagada endale inimväärikas elu.

Samas eeldab tugevam riik paratamatult maksusüsteemi ümbermõtestamist nii, et meil ka tulevikus säiliks eesrindlik haridus ning inimestel oleks ligipääs tervishoiuteenustele ilma, et nad erahaiglates end vigaseks peaks maksma. Sealjuures peame tagama ka riigikaitseks vajalikud kulutused, kuid nii, et need ei tuleks lasteaiaõpetaja või päästja palgatõusu arvelt.

Asjatundjad ja asjaarvajad võivad valimiste põhiküsimust sõnastada, kuidas tahavad, aga inimestega kohtudes ja nende reaalseid argimuresid kuulates on selge, et meie riigi kõige suurem väljakutse on kõigi elanike kindlustunde taastamine. Inimestel peab olema usku oma riiki ja oma tulevikku selles riigis – selleta ei soovi keegi seda riiki kaitsta ega julge siin peret luua, ükskõik mitme lapsega.

Artikkel ilmus 18. veebruaril 2023 Postimehes.