Riigikogu võttis vastu siseministri esitatud relvaseaduse muudatused, millega tunnistatakse kehtetuks mitte EL või NATO liimesriikide kodanikele antud relvaload ja lõpetatakse neile uute lubade väljastamine. Seaduse muudatus puudutab umbes 1300 inimest.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb välistada olukord, kus siin elav ja relvaluba omav võõrriigi kodanik on tulenevalt oma kodakondsusest ja lojaalsuskohustusest sunnitud ning võimeline haarama relva Eesti riigi vastu. „Praeguses julgeolekuolukorras on see meede vajalik, et ennetavalt maandada igasuguseid riske meie siseturvalisusele ja avalikule korrale. Eesti suhtes vaenulike võõrriikide kodanikel ei saa paraku tänases olukorras olla jätkuvalt õigust omada siin relvaluba ja relva,“ rõhutas minister.

„Tänane julgeolekuolukord Euroopas nõuab ettevaatavat tegutsemist ning seetõttu tehakse relvaseadusesse mitu muudatust. Enim kõneainet pakkuv muudatus on see, et edaspidi väljastatakse relvalube ainult EL ja NATO liikmesriikide kodanikele. Lisaks täiendame nimekirja kuritegudest, mille puhul relvaluba kunagi ei saa. Seda vaatamata kodakondsusele või muudele näitajatele,“ selgitas Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar.

„Muudatus puudutab ka määratlemata kodakondsusega isikuid, kellele väljastatud relvaload kehtivad kuni loal märgitud kehtivusaja lõpuni. Uusi lube neile välja ei anta,“ nentis Kommusaar.

Eestis on relvaluba ligikaudu 1300 Venemaa või Valgevene kodanikul ja määratlemata kodakondsusega isikul. Neil on kokku pisut üle 3000 relva. Uute lubade väljastamine lõpetatakse seadusemuudatuste jõustumisel.

„Relva võõrandamisega tasub igal juhul tegelema hakata enne relvaloa kehtivuse lõppu. Pole mõtet oodata viimset päeva. Kui relv müüdud, siis saab ka relvaloast loobuda ning nii jääb ära pinge ja paanika, mis alati ükskõik millise tähtaja kukkudes tekkima kipub. Kui inimene teab, et tema relvaluba kehtib veel näiteks kolm kuud ja uut talle ei anta, siis tasub kohe relva võõrandama asuda. Ei tasu loota, et midagi veel muutub. Ei muutu,“ ütles Kommusaar.

Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikapten Anneli Annist rääkis, et seadusemuudatusega täiendatakse ka nimekirja relvaluba välistavatest kuritegudest, mille puhul ei saa inimene mitte kunagi relvaluba taotleda. Sellisteks kuritegudeks  on näiteks tapmine, mõrv, tulirelvaga toimepandud kuritegu aga ka riigi julgeolekut ohustavad kuriteod. „Me uurime politseis ka täna väga tähelepanelikult inimese tausta, seda nii relvaloa väljastamisel, aga ka hiljem, selle pikendamise või omamise ajal,“ rääkis Annist. „Seaduse muutmine annab aga veel selgemad raamid ja suunised, paneb paika need kuriteod, mille puhul on relvaluba alatiseks välistatud. See muudatus on vajalik, et välistada relva sattumine inimeste kätte, kel seda oma varasemate tegude tõttu olla ei tohiks.“

Seadus jõustub 15. märtsil 2023.