Keskkonda võime jagada looduslikuks ja inimtekkeliseks, kuid valdav osa Eestimaast on inimmõjutusega looduskeskkond. Oleme aastatuhandeid keskkonda muretult tarbinud, kuid viimase sajandiga on kasvanud mõistmine, et ilma elu hävitamata niimoodi enam jätkata ei saa.

Maailma rahvad on kokku leppinud, et püüame vältida keskkonna edasist halvendamist eelkõige võideldes kliimamuutuse ja elurikkuse hävimisega. Selleks tuleb meil ühiskonnas läbi viia pööre, mille sisuks on energia ja loodusvarade tarbimise kasvu peatamine ja seejärel juba ka tarbimise vähendamine. Seejuures tuleb energiatootmises ja tarbimises üle minna keskkonnasäästlikele viisidele, mis ei paiska õhku kasvuhoonegaase ega mürgiseid aineid ning ei võta kasutusse uusi looduslikke alasid.

Meile võib siin Eestis tunduda, et elame nii hõredalt, et meie mõju loodusele ei ole oluline. On tõsi, et saame nautida loodusmatku ja vaikust, millest suur osa maailma rahvastikust võivad vaid unistada. Samas oleme oma loodust hoogsalt hävitamas näiteks metsa üleraiega ja ebavajalike taristuprojektide ehitamisega. Niimoodi jätkates võime kiiresti kaotada need eelised, mis oleme eelnevatelt põlvedelt päranduseks saanud. Samuti oleksime oma ületarbimisega mustaks lambaks maailma riikide seas.

Rohepöörde vajadust mõjutab ka asjaolu, et sellega kaasnevad positiivsed muutused meie heaolus. Kui rohkem inimesi valivad näiteks autosõidu asemele jalgsi, rattaga või ühistranspordiga liikumise, paraneb kõigi liiklejate majanduslik seis, väheneb stress, säilib tervis ja me saame maapinda kasutada paremini kui autoparklaks. Kui ka järelejäänud autojuhid vahetavad oma sõiduki keskkonnasõbraliku vastu, väheneb müra ja õhusaaste. Kui toodame elektrit tuulest ja päikesest, ei ole vaja õhku paista tervist ja kliimat kahjustavaid osakesi. Kui tarbime vähem energiat ja asju, jääb meile rohkem raha muudeks rõõmudeks.

Kolmas rohepöörde poolt rääkiv põhiline argument on vajadus maailma arenguga kaasas käia. Kui teised maailma riigid maksustavad kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, ei saa ka meie seda jätkata, kui soovime maailmamajandusest osa võtta. Kui Läänes toodetakse varsti ainult elektriautosid, ei taha meie ju sõita edaspidi ainult vene ja hiina autodega. Vastupidi, uusi tehnoloogiaid varakult kasutusele võttes on meil palju võita ka majanduslikult.

Keskkonnahoid ja rohepööre on meie tulevik!

Mart Hiob on Riigikogu kandidaat nr 513 Tartu linnas. Loe tema kohta rohkem siit.